Suurematel vastuvõttudel tutvutakse oma valikul. JOOKIDE VALIKU PÕHIMÕTTED 1. Peo õnnestumisele ei aita kaasa alkohoolsete jookide suur valik, pigem vastupidi. 2. Alkoholivaba võimalus 3. Ürituse laad ja jookide vastavus 4. Jook täiendab söökide maitset 5. Kui einel on enam jooke, tuleb arvestada: Lihtsam enne kui hinnaline Valge enne kui punane Kuivadest magusateni Kergetest raskemateni 6. Serveeri joogid õigesti! 8 7. Alkohoolne jook ei kuulu argilauda 8. Heal einel on tavaliselt vaid 1-2 jooki 9. Õlu ja hinnaline jook ei sobi kokku 10. Klaasi valatakse 2/3 või 1/3 11. Jooke pakutakse vasakult ja valatakse paremalt. ALKOHOOLSETE JOOKIDE PAKKUMINE 1. ENNE EINET: Eeljook (kokteil) Tervitusjook (vahuvein)
Kasutatakse näiteks Asti Spumante´i valmistamisel. • Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja madeirad) või pärast käärimisprotsessi lõppemist (šerrid ). Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks.
nad kõik tundma ühe veini puhul samu lõhnu ja maitseid, kuigi see ei pea sugugi nõnda olema. Maitse Siin tulevad mängu nii maitsmis- kui ka kompimismeel. Keel tajub magusaid, hapusid, soolaseid ja mõrusid komponente. Kõik muud kirjeldavad sõnad, mida veini kohta kasutatakse, on lõhnataju jätkuks, seepärast ongi nii oluline enne joomist veini nuusutada. Suhkur Veinid liigitatakse kuivadest (kus pole suhkrut tunda) kuni magusateni, millel on palju vaheastmeid. Ent veini ei ree magusaks ainult suhkur. Alkohol on magus vedelik, nii et kõrgema alkoholisisaldusega veinid on ka veidi magusamad. Magusa mulje võivad jätta paljud puuviljased veinid - mango, virsiku, maasika või mõne muu magusa puuvilja sarnased. Nende veinide degusteerimisel on tähtis õppida eraldama puuvilja magusust suhkru magususest. Degusteerimise reeglid · ÄRA TOO KAASA TUGEVAID LÕHNU
Pinot Blanc- Tagaplaanil olev sort, parim Alsace´is ja Itaalias. Pinot Gris- On vähehappeline sort, millest valmistatud veinid on pehmed ja täidlased, kergelt parfüümse aroomiga. Kasvatatakse seda sorti peamiselt Alsace ´is, Itaalias, Saksamaal, Austrias, Ungaris ja Rumeenias. Riesling- Maailma parim valge viinamarjasort, osalt ka pikaealisuse tõttu, sellest tehakse vapustavaid, kindla iseloomuga veine (kuivadest väga magusateni) Alsace ´is, Saksamaal, Austrias ja Austraalias. Heal riislingil on mineraalne, petrooleumi meenutav aroom. Sauvignon Blanc- On laialt levinud Bordeaux ja Loire jõe oru viinamarjasort. Veinid on aromaatsed kui Chardonnay puhul ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis valdavalt "rohelised" lõhnad, värskete rohttaimede ja põõsaste omad. Sèmillon- Sellest valmistatakse suurepäraseid veine Bordeaux´s (eriti
Nii saadakse punastest viinamarjadest valge vein. Roosat veini ehk rosé-veini valmistatakse punastest viinamarjadest. Sel juhul leotatakse viinamakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest, kindla valmistusmeetodiga. Kangestatud veinid. Neid jaotatakse: 1. Portveinid, madeirad, šerrid. Need on erineva magususastmega - kuivadest veinidest kuni magusateni. Alkoholisisaldus on 15 – 22%. Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel, šerrisid Lõuna-Hispaanias. 66 2. Liköörveinid. Nende valmistamisel lisatakse mahlale brändit või kindlat konjakit. 3. Aromatiseeritud kangestatud veinid. Tuntum on vermut. Alkoholisisaldus on 14,5 – 22%. Veini on maitsestatud ravimtaimede leotistega. Valmistajamaa järgi jagunevad veinid:
annaabi.ee 
