merepinna. Love'i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine leviksuunaga. Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograaf maavärinate iseloomulike parameetrite hindamiseks. (asukoht, kolde sügavus, maavärina intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, võttis Richter võnkeamplituutide kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Inimene tajub maavärinat, mille võimsuseks on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
hinnatakse seismograafiga. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Richter võttis võnkeamplituude kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega. Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud. (Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali). 5. Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
ebatõenäoliseks 5. TEAB MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT JA NENDE TUGEVUSE MÕÕTMIST RICHTERI SKAALA ABIL; Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. 13 Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. 6. TEAB MAAVÄRINATE JA VULKANISMIGA KAASNEVAID NÄHTUSI NING NENDE MÕJU KESKKONNALE, INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE; Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
annaabi.ee 
