Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magnetroni" - 6 õppematerjali

Magnetron
4
doc

Magnetron

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise

Füüsika → Füüsika
923 allalaadimist
Füüsika protokoll töös MAGNETRON
3
doc

Füüsika protokoll töös MAGNETRON

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e , m s.t. elektroni erilaengust. Uurides elektroni liikumist tuntud struktuuriga elektri- ja magnetväljas, saab määrata erilaengu

Füüsika → Füüsika
770 allalaadimist
MAGNETRON
18
docx

MAGNETRON

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 9 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni Magnetron, milliampermeeter, amper- ja abil. voltmeetriga varustatud toiteallikad. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e m , s.t. elektroni erilaengust

Füüsika → Füüsika ii
348 allalaadimist
Uurimustöö Mikrolaineahjud
25
doc

Uurimustöö Mikrolaineahjud

komponentide eelnevale olemasolule. Tähtsamad komponendid on transformaator ehk trafo ning magnetron. Tee mikrolaineahjuni sai alguse juba 1885. aastal, kui William Stanley leiutas trafo, mida sai kasutada erinevates elektrivarustussüsteemides(Clark 1999: 129). Raadiolainete olemasolu näitas katseliselt esimest korda Heinrich Hertz 1888(Ibid: 131). Raadiolainete avastamine andis tõuke edasistele uuringutele ning 1921. aastal leiutas USA füüsik Albert Hull magnetroni- raadiolambi mikrolainete genereerimiseks(Ibid: 172). Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ning radar selle ära sulatas. (Sepp, T 2007) Percy Spencer kujundas ka avausega metallist kasti, millesse suunas mikrolained- mikrolaineahju. Esimene ahi paigutati katsetuseks ühte Bostoni restorani 1946. Algsed ahjud olid ~1, 68m kõrged ning kaalusid üle 300kg

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Suurköögi ahjud
22
doc

Suurköögi ahjud

Mikrolainevälja ühtlustajad tagavad lainete levimise ahjukambris ja samas hea küpsemistulemuse. Toidus põhjustavad mikrolained molekulide kiiret liikumist ja roog kuumeneb seest sama kiiresti kui pealt. Mikrolained tungivad roas 2,5-6 cm sügavusele. Mikrolained tungivad ainult vett sisaldavatesse ainetesse ja kuumutavad neid. Metallilt lained peegelduvad tagasi. Kui ahju kasutatakse tühjana, siis võivad tagasipeegelduvad lained kahjustada magnetroni. Kuumutusnõud võivad olla paberist, puust, klaasist, portselanist, plastikust, kuna mikrolained läbivad neid aineid ning ei kuumuta neid. Foolium- ja metallvorme ei soovitata üldiselt kasutada (põhjuseks mikrolainete peegeldumine ja sellest materjalist ei lähe mikrolained läbi ja toit ei soojene). Mikrolaineahjude sise- ja välispinnad on metallist, et nad ei kuumeneks. Seevastu kuumutatud roog võib aga soojendada kuumutusnõud.

Toit → Köögiseadmed
29 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne impulss amplituudiga 17kV käivitab magnetroni - võimsa ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni. Objektilt peegeldunud kaja suunatakse antennist läbi antenni ümberlüliti vastuvõtjasse, mille esimeseks astmeks on segisti. Ülikõrgsadesulike võnkumiste võimendamine on keeruline, sellepärast tuleb kajasignaali sagedust vähendada

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun