Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval. Kõrgusjoontega kaart, sest maastik on muutunud ja kõrgusjoonte järgi on võimalik orienteeruda. Aeroarheoloogia õhust tehtud fotode abil muististe leidmine. Meil aeroarheoloogiat eriti pole, sest raha pole ning NSVL ajal ei lubatud. Geofüüsilised meetodid: 1. Elektroluure pinnase elektritakistuse mõõtmine (kui midagi takistab, siis järelikult on midagi ees) 2. Magnetluure otsitakse maas olevaid objekte, millel on erilised magneetilised omadused, nt põltusahjud 3. Georadar spetsiaalne riistapuu, millega lastakse maapinda raadiolaineid. Maa peegeldab nad tagasi aga peegeldus oleneb maa läbilaskevõimest kraavi ja müüri oma erinev. Arvuti kannab erinevad peegeldus astmed kohe kaardile. Rakendatud Tartus, Pärnus ja Viljandis. Peab rentima aga kallis. 4
Enne kaevamisi kogutakse teadmisi, kasutatakse selleks: Georadarit - sellega mõõdetakse raadiolainete tagasipeegeldumist maapinna seest, kui maa sees on nt kivimüürid, siis on tagasi peegeldunud laine teistmoodi. Elektroluure maa sisse on juhitud elektrit ja on mõõdetud pinnase elektritakistust. Magnetluure põhineb pinnase erilistele magneetilistele omadustele, on võimalik kindlaks teha põletusahje jms. Metallidetektor on ka kasutusel aeg-ajalt, see on tekitanud ka tõsiseid probleeme salakaubandus. Kaevandi seinu nim profiilideks, nendes ilmnevad erinevad ladestused, kihid selgesti. Viimasel ajal on üritatud kaevata asulate järgi, mitte horisontaalselt. Aeg- ajalt võib ju maapind kõver olla jms.
Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla. Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga erilised kohad, müürid ja kraavid), magnetluure (otsitakse maast erilise magnetilise omadusega asju). Tänapäeval on kõige olulisem georadar, mis kasutab raadiolaineid. Arvutist on sellega näha, mis maa all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat. Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi. Uurimiskaevamised ehk plaanitud kaevamised arheoloogid ise valivad objektid, mida kaevavad
vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida maapinnalt ei pruugi märgata. Kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid nt elektroluuret st maapinnal mõõdetakse elektritakistust, nii tulevad välja erilised kohad, kasutatakse ka magnetluure, maapinnast otsitakse esemeid, millel on erilised magneetilised omadused. Tänapäeval on kõige olulisem georadar, raadiolaineid saadetakse maapinnale ja 5 peegeldus joonistub arvutisse, siis on näha, millised anomaaliad kuskil on. Avastad, et selle koha peal on midagi lahti, sest seal ei ole kihid üleni looduslikud. Arheoloogid kasutavad vähe metallidetektorid, neid kasutavad aga aareteotsijad.
annaabi.ee 
