jõujoontega) Magnetväli eksisteerib (ainult) liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka mõju vastuvõtja. Magnetväli on dünaamiline efekt nii tekitamise kui ka avastamise seisukohalt. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid magneti poolusteks. ,,Positiivne laeng" = põhjapoolus ; ,,Negatiivne" = lõunapoolus Magnetvälja suund ,,plussilt miinusele" (põhjapooluselt lõunapoolusele). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad (ei ole algust ega lõppu). Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse.
Alternatiivne meetod kaardistamiseks on ühendada magnetjõujoonte nooled, mis moodustuvad väljajooned. Magnetvälja suund on igas punktis sellisel juhul paralleelne selle lähima väljajoonega. Joonis 3 Magnetvälja jõujooned Joonis 3 Magnetvälja suund 2. Püsimagnetid, magneti poolused (+ joonis) Looduses on aineid, mis on ümbritsetud magnetväljaga (püsimagnetid). Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid tavaliselt magneti poolusteks. „Positiivne laeng“=põhjapoolus §„Negatiivne“=lõunapoolus 19 3. Ampere’ jõud, selle suund (+ valem ja joonis) Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.
Magnetväli B on vektor, mis on suunatud piki magnetjõuvaba telge. Magnetväli B on defineeritud jõu FB(vektor) kaudu puhul, kus v(vektor) on suunatud risti magnetjõuvaba teljega: B=FB/ (|q|* v) kus q on osakese laeng. Seda valemilist seost saab ka väljendada järgmiselt: FB=|q|* v* B* sin φ kus fii on nurk kiiruse v ja magnetvälja B vahel. Magnetväljale on iseloomulik, et alati ∮B n dS= 0 (Gaussi teoreem magnetvälja korral). See väljendab asjaolu, et puuduvad magnetlaengud. Magn. induktsioon ehk B on magnetvälja igas punktis olemas. B-l on olemas nii suund kui ka väärtus. Magn. indukt. suunda saab määrata kompassi abil, kus magnetnõela põhjasuund ühtib B suunaga. Seda saab ka defineerida läbi: 1) Lorenz’i jõu : F=q*v*B*sin a, kus a on v ja B vaheline nurk 2) Ampere jõu : F=I*L*B*sin a, kus L on juhtme pikkus. a) Laeng on pos, siis v pööratakse B-le ja parema käe pöial näitab F suunda.
allikate järgi ka foiniiklased) tundsid magnetiiditüki võimet orienteeruda põhja-lõunasuunas ja kasutasid seda laeva kursil hoidmiseks nähtavate orientiiride puudumisel. Magnetism avaldub kahel viisil: magnetiseeritud kehade vahel mõjuvate jõududena; magnetiseeritud kehade orienteerumisena põhja-lõunasuunas. Magnetjõude saab matemaatiliselt kirjeldada magnetlaengutega, mis analoogselt elektrilaengutega võivad olla positiivsed või negatiivsed. Et erinevalt elektrilaengutest on magnetlaengud alati paarikaupa, nimetatakse neid tavaliselt magneti poolusteks; seejuures vastab positiivsele laengule põhjapoolus (orienteerub Maa magnetvälja mõjul suunaga põhja), negatiivsele aga lõunapoolus. Magnetvälja suund valitakse jällegi plussilt miinusele (põhjapooluselt lõunapoolusele) ja nagu elektrostaatikaski, ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised aga tõmbuvad. Pooluste vahel mõjuvaid jõude saab kirjeldada Coulomb'i seaduse tüüpi seosega:
annaabi.ee 
