2°21´ 5½° (41½ tuhandikku) 01-00 tuhandikku (100 tuhandikku) NB!!! Kindlasti vaadata kaardi legendi, igal lehel on erinev parandus!!! Suunaparand MÕÕDAD MAASTIKUL LIIGUD KAARDILE (MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS) LIIDAME SUUNAPARANDI MÕÕDAD KAARDIL LIIGUD MAASTIKULE (DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS) LAHUTAME SUUNAPARANDI 7/ 10 00-41 tuhandikku Näide MÕÕDAD KAARDIL LIIGUD MAASTIKULE (DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS) 2°21 5½° LAHUTAME SUUNAPARANDI ´ 01-00 Saame 54-00
Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass Magnetasimuudi määramine Magnetasimuudi kandmine kaardile Musta metalli mõju kompassile Direktsiooninurga leidmine Orienteeritud kompass Objekti leidmine Orienteeritud kaart Kaardi orienteerimine kompassiga Matemaatilised koordinaadid Kilomeetervõrk Kilomeetervõrgu numeratsioon Koordinaatide määramine Neljakohalised koordinaadid Uksest sisse ja trepist üles Kuuekohalised koordinaadid
ASIMUUDID Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb põhjasuunas mineva kilomeetervõrgu vertikaalse joone ja
vertikaaljoone ja objektile suunduva joone vahel. Meeles peab pidama, et mõõtmine toimuks kellaosuti liikumise suunas. Saadud nurka nimetatakse direktsiooninurgaks. Maastikul võib mõõta suuna enda asukohast nähtavale objektile kompassi või bussooli (suurtükiväe kompassi) asimutaalringi abil. Jälgima peab, et suunaväärtuse mõõtmise ajal oleks kompassi magnetnõel kohakuti kompassi asimutaalringi põhjasuunaga. Saadud nurka nimetatakse magnetasimuudiks. Nurk tõelise põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna vahel on deklinatsiooninurk. Erinevate põhjasuundade väärtuste erinevused pole suured, kuid tasuvad siiski väljaarvestamist, kui ainult 4 Nimi: ........................................ asimuudi järgi tuleb maastikul liikuda kilomeetite kaupa. Samuti on vaja teada täpseid vaatlussuundi
Pilt 6.17 Kõverjooneline kaugus on vahemaa kahe punkti vahel , mis mõõdetakse vastavalt kõverjoonelisele liikumisteekonnale. Kaugust mõõdetakse erinevate vahenditega (sirkel, kurvimeeter). ASIMUUDID Kaitseväes kasutatakse nurkade mõõtmiseks tuhandiksüsteemi, kus täisringis on 6400 tuhandikku (64- 00). 1º 18 tuhandikku (00-18) ( pilt 6.18). Pilt 6.18 173 Magnetasimuudiks nimetatakse magneetilise põhjasuuna ja mõõdetava suuna vahelist nurka. Magnetasimuuti mõõdetakse maastikul (pilt 6.19). Direktsiooninurk on kaardivõrgustiku põhjasuuna ja kaardil määratud vajaliku suuna vaheline nurk. Direktsiooninurka mõõdetakse kaardil (pilt 6.19). Pilt 6.19 Suunaparandiks nimetatakse kilomeetervõrgu põhjasuuna ja magneetilise põhjasuuna erinevust. Arvutamiseks vajaliku suunaparandi saab kaardi legendist.
annaabi.ee 
