tekitavad voolusid I'21 ja I'22. Voolu sagedus rootorimähises on võrdeline libistusega. Kuna
s1
Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 23. Alalisvoolumasinate ankrureaktsioon (lk 63) Koormatud alaisvoolumasinas mõjuvad kaks magneetimisergutust: ergutus- mähise magneetimisergutus ja ankrumähise magneetimisergutus. Ankrumähise magneetimisergutuse mõju masina magnetväljale nim ankrureaktsiooniks. Ankrureaktsioon moonutab masina põhimagnetvälja, tehes selle ebasümmeetri- liseks masina pooluste telje suhtes. (joonis 3.6a) Mida rohkem on masin koormatud seda suurem on resulteeriva välja moonutus ja
proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA.
magnetvoog. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). Valem: Elektromagn etilise jõu seadus Koguvoolu seadus ütleb, et Koguvooluse Magnetahela arvutamisel on adus magneetimisergutus mööda kinnist kontuuri aluseks just koguvooluseadus. on võrdne koguvooluga, mis läbib kontuuriga piiratud pinda. Valem: ∑ I=∑ H⋅∆l Kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja Newtoni II seadus selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Valem:
Faasimähise emj. saame arvutada: 10 Pöördmagnetvälja saamine 3-faasilises vahelduvvoolu generaatoris kulgevad voolud on üksteisest 120 Kolme faasivoolu tekitatud pöördmagnetväli (vektor) pöörleb staatori suhtes samas suunas ja sama kiirusega nagu pöörleks sünkroonmasina rootor Magnetvoo pöörlemissagedus sõltub staatorimähiste pooluspaaride arvust: Staatorimähise magneetimisergutus ja ergutusmähise magneetimine on liikumatud teineteise suhtes Staatorimähise magneetimisergutus tekitab ankruvoo a, mis läbib rootorit, ja puistevood p, mis sulguvad masina õhupilus rootorit läbimata Ankrureaktsioon Koormatud sünkroonmasinas toimivad temas staatorimähise (ankur) magneetimisergutus ja ergutusmähise (rootor) magneetimisergutus ja tekitavad koormusel resulteeriva magnetvoo, mille suund erineb algsest suunast
Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks. Seetõttu asetatakse südamiku plekid südamiku koostamisel üksteisele järgnevates kihtides vaheldumisi, et plekkide kokkupuutekohad ei ühtiks. Sammastele paigutatakse mähised, kusjuures madalama pingega mähis asub südamikule lähemal. Jõutrafod on kolmefaasilised. Ühefaasilise trafo teooria kehtib kolmefaasilise trafo ühe faasi kohta. Trafosid iseloomustatakse nimisuuruste kaudu.
Trafo elektromotoorjõud on pinge tühijooksul. Suurema ja väiksema emj e1 E1 1 k12 e2 E 2 2 suhet nimetatakse ülekandeteguriks: 13. Trafo koormusolukord, pinge- ja vooluvõrrandid (voolude tasakaal). Kuna koormusel on mõlemas mähises nullist erinev vool siis tekitavad terassüdaamikus magnetvoo üheaegselt primaar ja sekunadaar magneetimisergutus kusjuures sekundaar- magneetimisergutus on südamiku demagneetiva toimega.Selgub et magneetimisergutuste vektorsumma on konstantnesuurus ja võrdne tühijooksu magneetimisergutusega.I1=I2+I0 Primaarne U1=-E1+I1(r1+jx1) I1=I2+I0 Sekundaarne U2-I2(r2+jx2) 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub sekundaarpinge U2 Sõltuvust U2 =f(I29 nimetatakse trafo väliskarakteristikuks
10 · Kompaundgeneraator (joonis 6D) 1. Tühijooksukarakteristik ei erine rööpergutusgeneraatori karakteristikust ja ka endaergutus toimub samuti nagu rööpergutusgeneraatoris. U 2 Jadaergutusmähis võib olla ühendatud nii, et selle magneetimisergutus liitub Unom rööpergutusmähise magneetimisergutusega, või 1 ka nii, et magneetimisergutused on vastupidised. 3 Esimesel juhul on tegemist pärikompaundgeneraatoriga, teisel juhul vastukompaundgeneraatoriga. 2. Pärikompaundgeneraatori väliskarakteristik. See generaator võimaldab kompenseerida I
seose määrab koguvooluseadus. Kui on mitu vooluga juhet, mis läbivad suletud kontuuriga (magnetjõujoonega!) pinda, siis seda pinda läbivate voolude algebralist summat nime- tatakse koguvooluks. Magnetvälja tugevuse H ja suletud kontuuri pikkuse (võetuna mööda magnet- jõujoont) l korrutist H l, või üldjuhul H l , nimetatakse magneetimisergutuseks. (Kreeka suurtäht sigma on matemaatilise summa märk). Koguvoolu seadus ütleb, et magneetimisergutus mööda kinnist kontuuri on võrdne koguvooluga, mis läbib kontuuriga piiratud pinda I = H l . 44 Magnetvälja tugevus oleneb voolu kaugusest. Igas punktis on erinev kaugus ja erinev väljatugevus. Mida väiksem on dl, seda täpsemini on määratud magnetvälja tugevus antud punktis. Lihtsam on vaadelda konkreetset juhtumit sirgjuhtme magnetvälja. 3.4 Sirgjuhtme ja pooli magnetväli Koguvoolu seaduse põhjal I = H l . Ringjoone kaugus keskpunktist on igas punktis R.
annaabi.ee 
