11) A KÜSIMUSED : 1 ) ...ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku, muutumi 2) ...on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektro 3) ..on pöörlemisteljele asetatud magnet, mis näitab magnetjõudude suunda 4) .. nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu 5) .. On elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse võ 6) ... on keha, mida ümbritseb magnetväli 7) ...ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida 8) .
veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Suhteline magnetiline läbitavus suurus, mis iseloomustab magneetikuid ja näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon magneetiku sees B suurem magnetilisest induktsioonist vaakumis B0: B µ= . B0 ,,Pehmed" ferromagneetikud ferromagneetikud, mille molekulide magnetväljade orientatsioon välise välja suunas kaob peale välise välja kadumist (ei ole ise magnetvälja tekitajateks); ,,Jäigad" ferromagneetikud ferromagneetikud, mille molekulide magnetväljad säilitavad välise
lõppasendites. r Magneetikus kujutab magnetväli endast välise välja B0 ja aines molekulaarvooludest r r r r r põhjustatud nn sisemise välja B´ superpositsiooni: B = B0 + B´. Magnetvälja B´ suurust r 1 r iseloomustab magneetumusvektor J = p mi , so magneetiku mahuühiku V i magnetmoment. Magneetumust põhjustavad nn magneetumusvoolud I´ need on makroskoopilised voolud, mis tekitavad sama suure magnetvälja kui kõik r r molekulaarvoolud kokku; seejuures: I´ = J dl . Isotroopses magneetikus on r r magneetumus J = H , kus on keskkonna magnetiline vastuvõtlikkus
ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1 Ferromagneetikutel - on suur, see on aine, mis tahkes olekus välise välja puudumisel võib olla magneetunud. Magneetumus ruumalaühiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), tähistatakse J. J=(V) pm/V (V on vaadeldava punkti ümbrusesvõetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, ) pm on üksiku molekuli magnetmoment) 15. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Elektromagnetiline induktsioon igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel läbi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Tekkiv vool on induktsioonivool.
❑ Φ=∮ (B∗n) dS=0 Φ=q/εε0 ❑ 36. Töö vooluga juhtme liikumisel magnetväljas. A12= I* ∆ΦΦ 19 37. Ainete magneetumine. Magneetumus. Magneetumine - nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Magneetumus - magneetiku magneetumist on loomulik iseloomustada ruumalaühiku magnetmomendiga. Seda suurust nimetatakse magneetumuseks (magneetumusvektoriks) ja tähistatakse J (A/m). Kui magneetik pole ühtlaselt magneetunud (Suurvariku konspektis just ühtlaselt magneetinud aine, mitte ebaühtlaselt), määrab magneetumuse vaadeldavas punktis avaldis J= pm(summa)/deltaV , kus deltaV on vaadeldava punkti ümbruses võetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, pm on üksiku molekuli magnetmoment
Lähtutakse oletusest, et molekulil võib lisaks elektroonsele olla veel magnetiline omamoment, mis kutsub esile diamagneetikule vastassuunalise magneetumuse. "Omamomendi" suurus sõltub molekuli ehitusest ja võib olla diamagneetilisest suurem või väiksem. Esimesel juhul "jääb peale" omamoment ja aine käitub kui paramagneetik. Kui vastupidi (elektroonne moment suurem molekulaarsest), on tegu diamagneetikuga. Magneetiku ja dielektriku polarisatsiooni erinevus: kuna väli magnetpulga sees on vastassuunaline elektrilise dipooli seesmise väljaga, orienteeruvad "seesmised dipoolid" piki magnetvälja suunda. See tähendab välja tugevnemist -- väli koondub magnetpulga sisse. 72 Ferromagnetism, kuigi rakenduslikult tähtis nähtus, on seletatav vaid empiirilisel tasemel. Et
annaabi.ee 
