kuidas katlakivi võis tekkida ning miks ja kuidas katlakivist vabaneti. Leia internetist informatsiooni, miks on katlakivi mõnikord valge, kuid mõnikord pruun. Vastus lisa kodusele ülesandele ning saada õpetajale. (inglise keeles on katlakivi: limescale). Vesiniksoola olemus Vesiniksoolad tekivad mitmeprootonilistest hapetest. Sellisel juhul ei ole kõik happes olevad vesinikud asendatud metalli katiooniga. NT: MgCO3 lihtsool (magneesiumkarbonaat) Mg(HCO3)2 vesiniksool (magneesiumvesinikkarbonaat) Kirjuta valem: Naatriumvesinikkarbonaat: NaHCO3 Millised soolad võiksid tekkida fosforhappest? H O O K P O O H H K H3PO4 K OK OK O O OK P O P P O O O H OK KO
Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512
1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator
LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahuses on lahustunud aine enamasti pihustunud üksikute molekulide või ioonideni! Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. Karedas vees seep hästi ei vahuta! (suurem kulu) Kareda vee kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaat lagunevad kõrgemal temperatuuril, tekib katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Vee kareduse leevendamine ehk kuidas saada lahti lahustunud Ca- ja Mg-sooladest? · vee keetmine lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 lagunevad lahustumatuteks ühenditeks (tekib katlakivi) · vee destilleerimine energiamahukas ja kulukas; · keemilised pehmendajad kaltsium- ja magneesiumioonid sadestatakse; · ioonide vahetamine ioniitidega.
2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant
annaabi.ee 
