Uurisin vee kareduse olemust, sellest tingitud probleeme ja vee kareduse astme määramist. 3 Vee karedus Looduslik vesi sisaldab alati mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. Niisugust vett nimetatakse karedaks veeks. Enamasti temperatuuri mõjul, mõnikord ka vee süsihappetasakaalust tingituna, tekivad vees lahustuvad kaltsiumi- ja magneesiumkarbonaadid ehk katlakivi. See tekib meie sanitaartehnikaseadmetes ja vee kuumutamisega seotud kodumasinates, alates vannitoa segistist, pesu- ja nõudepesumasinate, kohvimasina ja veekeetjani. Kareda vee kaustamisel sadestub aurukatelde või radiaatorite sisepinnale katlakivikiht, karedas vees vahutab seep halvasti jne. Seepärast on vajalik karedust põhjustavate ühendite kõrvaldamine, see tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust
Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Kasutatud kirjandus: Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970 Veepuhastamine Vett saab puhastada filtrimise teel. Väiksemat hulka vett ka keetmise teel. Ka poodides on müügil erineva suurusega filtreid ja veepuhastusseadmeid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid: - füüsiko-keemiline, - mehhaaniline - keemiline
õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Karedat vett ei ole otstarbekas kasutada söötade ettevalmistamisel, lüpsiseadmete pesemisel, boilerites ning keskküttekateldes. Kareda veega pesemise mõju on väike ja sellega valmistatavaid söötasid tuleb kauem keeta, sest Ca soolad moodustavad toitainete valguga vees lahustumatuid ühendeid. Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti parandada, see tähendab, et vett tuleb pehmendada. Ei ole tõestatud, et
pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Et karedusest täielikult võitu saada, on välja mõeldud mitmeid meetodeid. Näiteks on kaltsium- ja magneesiumfosfaadid halvasti lahustuvad. Veele lisatakse fosfaate ning kaltsium ja magneesium settivad välja. Teine variant on katioone vahetavate ioniitide kasutamine, asendades Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega. Katlakivi põletab läbi veekannude, soojaveeboilerite ja pesumasinate küttekehasid ning
Sorbitaanmonopalmitaat E 495 Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512
2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 Kaaliumkarbonaadid: E 501 happesuse regulaator, stabilisaator 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat Ammooniumkarbonaadid: E 503 happesuse regulaator, kergitusaine 10 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat Magneesiumkarbonaadid: E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane 1) magneesiumkarbonaat aine, stabilisaator 2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine
Naatriumkarbonaadid: 1) naatriumkarbonaat 2) naatriumvesinikkarbonaat 3) naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu 1:1 E 500 happesuse regulaator, kergitusaine, paakumisvastane aine Kaaliumkarbonaadid: 1) kaaliumkarbonaat 2) kaaliumvesinikkarbonaat E 501 happesuse regulaator, stabilisaator Ammooniumkarbonaadid: 1) ammooniumkarbonaat 2) ammooniumvesinikkarbonaat E 503 happesuse regulaator, kergitusaine Magneesiumkarbonaadid: 1) magneesiumkarbonaat 2) magneesiumvesinikkarbonaat E 504 happesuse regulaator, paakumisvastane aine, stabilisaator Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine
täiteaineid kasutatakse pulbrilise konstistensti saavutamiseks ja mahu andmiseks (naatriusulfaat jne) värvaineid lisatakse toote välisilme tõstmiseks NB! Kõik lisaained on pesutulemuse seisukohalt otstarbetud ning keskkonnale kahjuliku toimega. 6. Muud puhastusprotsessi tõhustavad ained I Veepehmendajad ja nende kasutamine 1. Kuumutamine - Kuumutamisel sadestuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mida saab eemaldada filtreerimisega 2. Keemilised menetlused - Fosfaadid, karbonaadid ja silikaadid reageerivad Ca- ja Mg-ioonidega moodustades sademe. - Orgaanilised kompleksühendid NTA ja EDTA seovad nii Ca- ja Mg- ioone kui muid vees leiduvaid metalle. 3. Ioonvahetusmenetlus - Kaltsium- ja magneesiumioonid vahetatakse naatriumioonidega. Kasutatakse peamiselt sünteetilisi ioonvahetusvaike. II Valgendusained
annaabi.ee 
