Banaan aitab parandada verevaesust ehk aneemiat, kuna banaani kõrge rauasisaldus kiirendab hemoglobiini toodangut verre. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. Banaan aitab ka peavalu (pohmaka) puhul. C-vitamiini on banaanis vähe, kuid unikaalne on tema suur kaaliumi- ja magneesiumisisaldus. 45 suuremat banaani katab täielikult täiskasvanu päevase kaaliumi- ja magneesiumivajaduse. Banaan sisaldab veel rohkesti B6-vitamiini 100 grammis 0,5 mg, näiteks 100 g kartulis on seda vaid 0,2 mg ja pastas 0,06 mg. Kasulikum on eelistada ilusatele, kollastele ja suurtele banaanidele väiksemaid, rohekaid, mis sisaldavad rohkem kaaliumi. Suure banaanisöömise miinuseks võib pidama seda, et vili on kõrge glükeemilise indeksiga ehk tõstab kiiresti vere glükoosisisaldust. MESI Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati
Taimed annavad põhiosa päevasest magneesiumivajadusest, teda leidub ju klorofülli koostises ja rakukestades. Mg allikatena võib ülesse lugeda nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piima liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepipulbri, karripulbri, kookose. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi. MANGAAN (Mn) Mangaan avastati Stocholmis Scheele poolt 1774a. Mangaan kuulub väikestes kogustes kõikide elavate organismide (taimed, loomad, bakterid) koostisse. Rohkem on teda looma luudes, maksas, neerudes, hüpofüüsi koostises. Mn aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme.
Tagasihoidliku sisaldusega on rohelised lehtköögiviljad, punapeet, kartul, tomat, herned, läätsed, sojaoad, viigimarjad, õunad, aprikoosid ja banaanid. Oma osa annab ka loomne toit, kus on magneesiumi sisaldus küll väiksem, aga biosaadavus hoopis parem. Merevesi sisaldab arvestatavalt magneesiumi, seega annavad räim, lõhe ja makrell, tuunikala ja vähilised oma 26 osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi.(ibid) Magneesiumi puudusel esineb närvilisus, keskendumishäired, lihaspinged, lihaskrambid, südamerütmi häired, töövõime langus, tujutus ja depressioon.(Magneesium-elu nurgakivi) Suurenenud magneesiumivajadus on diabeetikutel, alkoholi tarbijatel, maksa- ja neeruhaiguste põdejatel, rasedatel naistel ja kasvavatel lastel.(Magneesium) 3.2.3 Tsink
Mineraalid Kaltsium Tugevate ja tervete luude ja hammaste tervishoiuks, närvide ja lihaste toimimiseks. Rasedad ja rinnaga toitjad, kasvueas lapsed, vanemaealised, post-menopausis naised, kõhnujad, taimetoitlased, lamajad. Magneesium Oluline luukoele.Keskse tähtsusega energia vabastamisel ning närvide ja lihaste toimimisel. Oluline südame ja veresoonkonna tervishoiuks. Kehv toit ja jook võib tingida suurenenud magneesiumivajaduse. Ravimite nagu antibiootikumide ja diureetikumide tarbijail võib olla suurenenud vajadus. Raud Osaleb hapniku transportimisel kehas hemoglobiini koostises. Naised fertiilses eas, taimetoitlased ja pooltaimetoitlased. Tsink Vajalik immuunsüsteemi tervishoiuks, kudede tervendamisel ja maitse- ning lõhnatundlikkuse parandamisel. Vanemaealised, puuduliku või piiratud toitumise korral. 37 Materjal leitud: http://www.akaruse.ee/index.php
annaabi.ee 
