· väldi liiga pikka keetmisaega · pane köögiviljad keema keevasse vette · kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi · väldi toidu mitmekordset soojendamist [7] Magneesiumi annavad rikkalikult vetikad (pruunvetikas) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india ja brasiilia pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned), kakao. Kala, liha, piim ja puuviljad on küllaltki magneesiumivaesed. Magneesiumi leidub peamiselt klorofülli koostises ja taime rakukestades - seega on hea süüa rohelisi taimi nagu spinat ja rooma salat. Puuviljadest sisaldavad keskmiselt enam magneesiumi banaan ja viigimarjad, köögiviljadest tomat. 8 Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). [3]
Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20-40% ja rühvelkultuuride puhul 40- 60%. Kaltsium Mulla mineraalide koostises CaCO3 + CO2 + H2O → Ca(HCO3)2↓ Taimedele on omastatavad mullalahuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+-ioonid. Kaltsiumivaesed on happelised mullad. Lisaks lubiväetistele viiakse kaltsiumi mulda ka mõningate kompleksväetistega Magneesium Sisaldus mullas sõltub suuresti mulla lähtekivimist. Magneesiumivaesed mullad asuvad Lääne-Virumaal, Harjumaal, Põlva ja Võrumaal. • Magneesiumivaesed on eelkõige liivmullad • Antagonist kaltsiumi ja kaaliumiga • Optimaalne Ca:Mg:K suhe 10…20:1:1,3…1,5 Väävel 90% orgaanilise aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Väävlivarud suurenevad orgaaniliste ja lubiväetiste kasutamisel. Väävlipuuduse all kannatavad eelkõige ristõielised ja liblikõielised. Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist
). Palju on kaltsiumi tera- ja kaunviljades, kuid see kaltsium on raskesti omastatav. Kõige fosfonrikkamad on liha, käia, kohupiim, juust, munarebu, piim, kaunviljad. Teraviljasaadustes leidub fosforit küllalt palju, kuid seegi on raskesti omastatav. Teatud hulk leivas sisalduvast fosforist siiski omastatakse. Teraviljasaadused on aga hea magneesiumiallikas. Märkimisväärselt leidub magneesiumi veel kalasaadustes. Liha, piim, munad on aga magneesiumivaesed. Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad. Kaltsiumi, samuti fosfori parema omastamise huvides on tähtis nende õige vahekord toidu-ratsioonis. Optimaalseks vahekorraks on ühe osa kaltsiumi kohta l, 5 osa fosforit. Fosfori liigse prevaleerumise korral kannatab nii fosfori kui ka kaltsiumi omastamine. Rasvarikas toit, niisamuti oblikhape vähendavad kaltsiumi omastatavust. Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub
· Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30...35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Mg - Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel. Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata. S - Enam vajavad väävlit rist- ja liblikõielised kultuurid
annaabi.ee 
