bürokratiseerimine ja venestamine. See oli negatiivne, sest põlisrahval polnud valikut. 21. Vene eripära 19. sajandil: Vene impeerium moodustas 17% maakera maismaa pinnast, riigis elas 10% maailma rahvastikust. Viis Vene ühiskonna erinevust võrreldes Lääne-Euroopa ühiskondadega: Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik. tsaari alamatel polnud traditsiooniliselt õigusi ja seaduslikku kaitset. Venemaa ei leidnud magnaate, kes oleksid võinud olla iseseisvusele vastukaaluks. Venemaal ei teatud piirkondlikkest assambleedest. Venemaa sarnanes pigem koloniaalimpeeriumiga. 22. Venemaal 19. sajandil maksid makse talupojad, linnakodanikud ja vabastatud olid aadlid, vaimulikud, kaupmehed. 23. 1860.a oli USA elanikkond 31,4 mln. Orje oli 4 mln. 24. Põhja osariikide majandus enne USA kodusõda oli edukas, tööstuslikult enam arenenud ja põllumajandus oli väiksem majapidamine. 25
Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused: 1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal 4) ei teatud piirkondlikest assembleedest 5) puudusid autonoomseid korporatsioone, kodanlust ega tsiviilühiskonda 1860 kaotati pärisorjus, muudeti kohtusüsteemi, moodustati kohalikud omavalitsused (semstvod). võõrandunud intellektuaalidele oli keelatud poliitiline eneseväljendus, neid ei
oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000 mehest koosnev Venemaa-Saksimaa-Poola vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5000 Rootsi sõdurit kindral Arvid Axel Mardefeldi juhtimisel Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi ning vene poolel teeninud kindralleitnant von Rönne vangistas kindral Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega.
oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 tuhandest mehest koosnev Vene vägi Aleksandr Mensikovi juhtimisel vastu Rootsi korpusele Poolas. August püüdis võitlust takistada ja hoiatas Rootsi väejuhti, kuid tulemusteta. 29. oktoobril tuli 5 tuhat Rootsi sõdurit Vene vägede vastu Kaliszi lahingusse. Venelased hävitasid nad täielikult. Poola ratsavägi, mida juhtis Stanislaw I Leszczyski, pillutati laiali. Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 tuhande meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8 tuhat Rootsi nekrutit.
Austria meelevalda, kes jagasid riigi mitmes järgus omavahel, kuni see kadus 1795.aastal üldse Euroopa maakaardilt. Poola-Leedu unioon ja võitlus ülevõimu pärast Liivimaal - Kuigi Poola soovis juba 1386.aastal luua ühisriiki, siis Leedu oli klammerdunud oma iseseisvuse külge ning proovis igal võimalikul moel tõkestada Poola katseid. Moskva lakkamatu laienemine ja Jagelloonide dünastia otseliini väljasuremine sundis siiski Leedu magnaate ümber mõtlema. 1558.aastal tundis Ivan Julm Liivimaale, mis käivitas selle kokkuvarisemise ja jagamise nelja naaberriigi vahel. Ent tsaar ei olnud tulemusega rahul ja püüdis endale haarata ka Poola-Leedu osa Liivimaast. - Moskva jätkas pealetungi, Leedu suutis vastu panna, 1565.a Moskva 7 aastane verine opritsininakodusõda, aga oli selge, et Leedu vajas Poola abi. - Läbirääkimised Lublinis: kuningas Zygmunt August andis suurvürstiriigi Ukraina