hüdrotermaalsel moondumisel. Maapinna termodünaamilistes tingumustes lagunebmmagneesiumkarbonaadiks ja opaaliks. Jahvatatud talki kasut. paberi- ja keemiatööstuses, eriti puhtaid sorte parfümeerias. Talgist valmistatakse ka kuumusekindlaid värve. Vilgud Biotiit K(Mg, Fe)3/AlSi3O10/./OH.F/2. Kristalliseerub monokliinselt, kuid esineb sageli plaatjate või soomuseliste agregaatidena. K 2-3, E 3,0-3,1. Värvus must või tumepruun. Biotiit tekib magmalistes protsessides ja esineb paljudes, eriti happelistes tardkivimites (graniitides) ja graniitpegamtiitides. Keemisele murenemisele allub biotiit kergemini kui kui teised vilgud. Lagunemise algstaadiumis omandab biotiit kuldkollase varjundi ja teda nim. seetõttu „kassukullaks“. Porsumisel vabaneb biotiidist tähtis biogeenne element – K. Muskoviit Kal2/AlSi3O10/./OH/2. Kristalliseerub monokliinselt. Kristallid tahveljad või plaatjad. K. 2 - 3, E. 2,8-3,1
liivad, savid) koosnev pinnakate. 84. Kuidas tekib põhjavesi? 85. *Infiltratsioonil sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse. Eestis. 86. *Kondensatsiooni vesi veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes. 87. *Sedimentatsioon kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda vesi pidama, mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise. 88. *Juveniilne vesi vee eraldumine magmalistes protsessides. 89. *Liustiku ja jää sulamisel. 90. *Inimeste käe läbi. 91. Kirjeldage KambriumOrdoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi, leidub kogu eestis(va päris lõunas). Kasutatakse palju Põhja-Eestis, seal on see kiht juba ülekoormatud
kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. *(1) Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioonil sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis. Kondensatsiooni vesi veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes. Sedimentatsioon kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda. vesi pidama, mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise. Juveniilne vesi vee eraldumine magmalistes protsessides. Liustiku ja jää sulamisel, Inimeste käe läbi. *(1) Kirjeldage Kambrium Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Ordoviitsiumi alumises osas liivakivid ja kambriumi ülemises liivakivid. Vesi kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi, leidub kogu eestis(va päris lõunas). Kasutatakse palju Põhja-Eestis, seal on see kiht juba ülekoormatud. Kaevud võivad Lõuna -Eestis hakata üle ääre ajama.
vahel ning maapinna poorid on teatud sügavuseni täidetud põhjaveega. Infiltratsioonil – sajab vihma ja vesi imbub pinnasesse, Eestis. Kondensatsiooni vesi – veeauru kondenseerumine tühimikus. Kõrbetes. Sedimentatsioon – kui setted kuhjuvad, näiteks meredes, siis pooridesse võib jääda. vesi pidama, mis hiljem välja tuleb ja läheb põhjavee ringlusesse. See võib määrata vee keemilise koostise. Juveniilne vesi – vee eraldumine magmalistes protsessides. Liustiku ja jää sulamisel, Inimeste käe läbi. 53. Kirjeldage Kambrium – Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) Ordoviitsiumi alumises osas ja kambriumi ülemises osas liivakivid. Vesi on kõrgsurveline (välja arvatud klindi astangu alumises osas), väga hea joogivesi. Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded. Kaevud võivad hakata üle ääre ajama. 54. Kirjelda Eesti aluskorra struktuurset asendit
annaabi.ee 
