LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale te...
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10
kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid? Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti, mille rebendorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. 7. Kirjelda vulkaani ehitust! Kilpvulkaan - kesklõõr, magmakolle, külgmine väljavool, laavavool Kihtvulkaan pealõõr, harulõõrid, lõõr, kraater, laavavoolude ja tuffi kihid 8. Kuidas saab seisundi järgi vulkaane jagada? Kustunud, suikuvad ning aktiivselt vulkaanid 9. Kuidas magma mõjutab oma omaduste kaudu vulkaanide kuju ja purskeprotsesse? Vulkaanide kuju , ehitus ja purskeprotsessid on seotud neid toitva magma iseloomuga. 10
kohale vulkaanide aheliku. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged ideaaljuhul kolmeharulise rebendi - kontinentaalse rifi, mille rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
hiidkontinendiks. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti maa pinnale - nn kuumi täppe. Kui kuum täpp asub paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid) 8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan, iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad. Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus,
täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena
Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekib selle kohale vulkaanide ahelik. (Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale
61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma tekib kas vahevöös või maakoore alumiste osade osalisel ülessulamisel. Tungides ülespoole maakoorde, koondub magma tavaliselt suurteks sulanud kivimi kehadeks, mida nimetatakse magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid. Kui magma kristalliseerub maakoore sügavamates kihtides, tekivad intrusiivsed ehk süvakivimid. Magmad, mis kristalliseeruvad kivimite lõhedes, moodustavad daikide ja sillidena soonkivimeid. Magmakambrite teke kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad
lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. 98. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub.
Plagioklasside puhul võib sujuvalt erineda kaltsiumi naatriumi vahekord. Kiiresti jahtuvatel kristallidel võib esineda kihilist keemilise koostise erinevust. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. Aluseline magma võib kristalliseerudes liigenduda ka gravitatsiooniliselt. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas Magmakivimite lasuvusvormid. Tekke järgi: -Intrusiivsed(süvakivimid)-daik, sill, stokk, jne -Vulkaanilised-laavavool, -kate, -kuppel, vulkaani koonus, nekk, rõngasdaik. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: -Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104
annaabi.ee 
