autojuhtidele, kes on projekti vabatahtlikud. Selle realiseerimiseks paigutati magistrali piki 75 ühendusseadmeid, mis saavad ühineda teiste seadmetega ja sõidukitega, millesse seadmed on paigutatud. Prognooside järgi oodetakse järsku effekti turvalisusele ja majandusele, kuna pärast süsteemi elluviimist vähem raha tuleb kasutatada liiklusõnnetuste tagajärgede tegelemiseks ja magistralide tõkestamiseks. 3) Enesejuhtiva sõiduki tehnoloogia. Selle tehnoloogiaga autode arv teedes arvatavasti ei vähene, aga enesejuhtivad autod saaksid küll vähendada ummikuid, sest liiklusõnnetuste ja autojuhtide tõttu tekkinud ummikute arv kahaneks. Üks hea näide on niinimetatud ,,platooning". Kui kõikidel teedel ja sõidukitel oleks autonoomse juhtimise tehnoloogia
Seda maksimeerib ka Rowe ja Koetteri poolt tõstatatud küsimus, et miks kõik välisõhus olev ruum peab olema avalikult kasutatav. Esialgu kõhklema panev mõte omab tegelikult suurt iva. Võime ju arvata, et mida enam avalikku ruumi, seda rohkem ka kommunikatiivsust. Kuid paraku nii see päris pole, eriti äärelinna kontekstis, kus ei ole tegutsemas kuigi palju väikeettevõtjaid, mis rikastavad mõjukalt ruumi kesklinna piirkonnas. Ning suurkorporatsioonid seovad ruumi pelgalt magistralide ääremail jätmata tühimiku kvartalite sisemustesse. Niisiis laiubki Lasnamäel palju avaliku ruumi, mis seisab erilise kasutuseta, kuna puudub konkreetne funktsioon sellele. See omakorda on aga eeldumuseks erinevate pahede tekkeks. Kindlasti ei saa siin süüdistada ainult linnaplaneeringust tulenevaid puudujääke, vaid ka sotsiaalseid asbekte. Lasnamäel elab väga palju erinevatest kultuuridest pärit inimesi. Samuti on keskmine elatustase väiksem võrreldes, teiste elamupiirkondadega
tööstusobjektide kõrvale äärelinna. Taasiseseisvumise järel selgus kiirelt, et majanduse kiire arengu tõttu jõudis olemasolevate hoonete vakantsus nulli lähedale ning koos üürihindade kiire tõusuga lõi see soodsa pinnase uusarenduste tekkeks. Kuna kesklinnas olemasolevate pindade laienemisvõimalused olid äärmiselt piiratud, siis hakati büroohoonete arendusi aktiivselt looma ka senistesse äärelinnadesse peamiste magistralide lähedusse. Tänase seisuga saab Tallinnas eristada nelja peamist büroopindade piirkonda: Kesklinn koos Tornimäega, Pärnu maantee Järve-Tondi piirkond, Lasnamäe kesklinnapoolne osa koos Ülemistega ning Mustamäe tee kesklinnapoolne osa. (Tomson 2013) 3.1. Kuni majanduskriisini valitsenud trendid Joonis : Uued büroopinnad Tallinnas brutopinna järgi, tuhandetes ruutmeetrites Allikas: DTZ Research, Tomson 2014, 4
2014), mis on ajalooliselt koondunud peamiselt kesklinna või üksikute tööstusobjektide kõrvale äärelinna. Taasiseseisvumise järel jõudis majanduse kiire arengu tõttu olemasolevate hoonete vakantsus nulli lähedale ning koos üürihindade kiire tõusuga lõi see soodsa pinnase uusarenduste tekkeks. Kesklinnas olid olemasolevate pindade laienemisvõimalused piiratud, mistõttu hakati büroohooneid aktiivselt arendama ka äärelinnades peamiste magistralide läheduses. Tänase seisuga saab Tallinnas eristada nelja peamist büroopindade piirkonda: kesklinn koos Tornimäega, Pärnu maantee Järve-Tondi piirkond, Lasnamäe kesklinnapoolne osa koos Ülemistega ning Mustamäe tee kesklinnapoolne osa. (Tomson 2013) 2.1. Majanduskriisini valitsenud trendid Majanduskriisile eelnenud majandustõusu perioodil oli kinnisvaraturu põhirõhk arendustegevuse kaudu kiire kasumi omandamisel, mida sai kõige lihtsamini uute elamispindade rajamisega
annaabi.ee 
