Seetõttu oli kristlus Roomas ka keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud. linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud. maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea
o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
Patriits ehk Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Rahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses vaesemate ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Plebeid - neil oli õigus osaleda küll rahvakoosolekutel, kuid nad moodutasid Rooma lihtrahva. Vajasid tihti rikamate abi. 2 konsulit olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul (hiljem oli amet formaalne). Neid oli kaks. Magistraad ehk Rooma riigiametnik Proletaar - Roomas olid ta ainsaks rikkuseks ta lapsed. 19. ja 20. sajandi vasakpoolsete (pahempoolsete / kommunistide) arusaamajärgi kapitalistliku ühiskonna palgatööline. Diktaator- Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav isik, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de iure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Ta ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus ta ise
Parem toitumine kasvatas rahvaarvu Kaubanduse elavnemine Teatav tööjaotus- tööstuspiirkonnad (Madalmaades toodeti kangast) Raha osatähtsus suureneb Esialgu tekivad kaubateede ristumiskohtadesse, linnuste ja kloostrite ümbrusesse. Elanikkonnaks põhiliselt käsitöölised. Hiljem, kui hakatakse mujale müüma asju tekib kaupmeeste seisus. Feodaalid annavad linnadele privileegid ja linnad saavad ise ennast linnaõiguse järgi valitseda. (magistraad- linnanõukogu) Raad- linnavõimu-organ (jõukad linnaelanikud). Teine tunnus on linnamüür. „Linna õhk teeb vabaks“- kui talupoeg pages linna ja suutis ennast seal aasta ja ühe päeva varjata sai ta vabaks ja ükski senjöör ei saanud teda enam pärisorjaks pidada. Kaupmeesteorganisatsioonideks- mustpeade vannaskond(vallalised ja võõramaalased kaupmehed) ja suurgilg (raehärrad k.a). Tsunftikord- väljaspool tsunfti käsitööd teha ei tohtinud
o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht
annaabi.ee 
