Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse
poole Euroopasse. On arvatud, et see üleujutus võis olla aluseks Piibli jutustusele veeuputusest Noa ajal 1. Moosese raamatus (vaata ka Noa laev ja Ararat). Piibli jutustuse detaile on siiski raske nende sündmustega kokku sobitada. Noa lugu võis olla seotud ka sarnase mere sissetungiga, mis Tigrise ja Eufrati alamjooksu orgudest kujundas Pärsia lahe. Allveearheoloog Robert Ballard on hiljem leidnud vana rannajoont, mageveetigude karpe, vee alla jäänud jõgede orge ning töödeldud puitu 100 m kaugusel praeguse Türgi rannikust. [4] Praegu on Must meri ühendusteena oluline peamiselt teda ümbritsevatele riikidele, kuid vanaajal läbisid seda mitmed kaubateed, muuhulgas toodi sealtkaudu Läänemere äärest merevaiku. Musta mere tähtsus peegeldub ka vanakreeka mütoloogias, näiteks müüdis argonautide retkest kuldvillaku järele kuskile Musta mere kirdenurka ja müüdis
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas. Hiljem vähid hävisid vähikatku ja järve väetamise tõttu, kuid praegu on neid Ähijärves jälle. [1] Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest 9 veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. [10] Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani.[10] Kahepaikseid on leitud 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune
Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei ulatu üle 4 promilli. Kümnejalgsed: Kümnejalaliste seltsis on kõigest kaksvormi, nimelt 40-50 mm pikkune valkjashall, põhjameregarneel ja veidi suurem 50-60 mm pikkune läänemeregarneel. Kirpvähilised: Kirpvähke tuntakse Läänemeres rohkem kui 20 liiki. Nende seas kõige tavlisem on perekond kirpvähi esindaja- 10-25 mm pikkuse, seltsile
annaabi.ee 
