Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase on langenud 17 meetrit. Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tsaadi järv Tsaadi järv on järv Aafrikas Sahelis. Asub Tsaadi, Kameruni, Nigeri ja Nigeeria piiril. Järve keskmine sügavus on 1,5 m. Veetase on viimaste aastakümnete jooksul alanenud ja on oht, et järv kuivab lähitulevikus täielikult
Väike-Aaral ja Suur-Aaral. Väike-Aarali püütakse säilitada, Suur-Aaral on aga rahanappusetõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel jäävad järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millel möllavad tolmutormid. Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Araali mere ja seda toitvate jõgede ökosüsteemid on peaaegu hävinenud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul.
vähenenud. Järve pindala kahanenud kolmandiku kunagisest. · Järve soolsus tõusnud. Araali meri täna ... · Järve soolsus tõusnud 10 promillilt 45 promillini · Veetase langenud 17 meetrit · Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi · Järv 5 kuud aastas jääs · Elanikud kannatavad mageveepuuduse all, põhjavett ei saa juua, kuna see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Maailma meri TEMPERATUUR Sõltub: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast · Sademete hulga ja auramise vahekord · Hoovustega veotud vee ümberpaigutamine · Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri · 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel VEETEMPERATUUR
[1] ,,Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud." Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tuntav tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega [1] Hävinenud on unikaalne ökosüsteem - tuhanded veeelukad lakkasid eksisteerimast, koos nendega kadusid ka järvest toitu saavad vee- ja rändlinnud. [17] Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500km kaugusele. Araali mere äärsete alade elanikel 11 esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). [1]
annaabi.ee 
