Kuidas mereveest joogivett saada? Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine. Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus ja pöördosmoos ehk hüperfiltratsioon. Pöördosmoosi tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest ja veepuhastuses. Pöördosmoos on nähtus, kus lahusti liigub läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine väiksema kontsentratsiooni suunas, seega vastupidiselt osmoosile; see juhtub rakendatava lisarõhu tõttu. Rakendades soolalahusele
Sellest tulenevalt importis Singapur pikka aega suurema osa veest naaberriigist Malaisiast. Riikidevahelise arusaamatuste tõttu otsustas Singapur luua endale teistest riikidest sõltumatu veevarude allika ja tagada sellega endale veealane julgeoleku (Tortajada, 2006). Singapuri puhul on tegemist ühest vähestest, kes käsitleb oma kõiki veetarbeallikaid ühtse süsteemina, ehk siis nad soovivad maksimeerida kõiki olemasolevaid vee allikaid. Riik on kasutusele võtnud vee magestamise süsteemi ja vihma- ja reovee taaskasutamise tehnoloogiad. Suurt rõhku on pandud ka erinevatele meetmetele, mis peaksid parandama vee kvaliteeti ning langetama tootmis- ja haldamiskulude maksumust (Tortajada, 2006). Singapuri vee magestamise süsteemist on saamas üks tähtsamaid olmevee allikaid. 2005. aastal avati Singapuris esimene tööstuliku mahuga vee magestamise tehas, mis on võimeline tootma üle 100 miljoni liitri vett päevas. Samuti on kõrgelt arenenud reovee puhastamise
kuul. Kõigi hotellide vannitubades on seetõttu ka sildid «Save water!» (säästa vett!). Talvised sademed kogutakse mägedes suurte tammide taha ja sellest peab jätkuma kuni järgmise talveni. Kui on aga olnud vihmavaene, küproslaste endi mõistes halb talv, võib juhtuda ka nii, et suvel antakse majapidamistele vett vaid ülepäeviti (hotellid on küll alati veega varustatud). Saarlased loodavad, et valmiv merevee magestamise tehas leevendab suvekuude veemure. Küprose saare keskosas asuvad Troodose mäed on talvel kaetud lumega, mistõttu Küpros on üks väheseid paiku maailmas, kus saab tund aega pärast mägedes suusatamist merre ujuma minna. Mullad Küprose mullad on väga toitaine vaesed, kuna muldades on vähe niiskust. Samas uhub merevesi mdalamates piirkondades maaala üle, niiet see ala ei kõlba ka kuhugi, kuna mullad on ülesoolatud. Maparandustöödega on samuti jama
kuivad, talved aga märjad ja jahedad. Aasta keskmine temperatuur on 19 kraadi celsiuse järgi ja keskmine aasta sademete hulk on 560 mm, mis on Eestiga võrreldes väga sarnane. Suurenev surve tööstuselt ja jätkuv turistide arvu kasv on Malta pannud kehva olukorda kus joogivee varud hakkavad jõudma kriitilise piirini. Malta valitsus on jõudnud tõeni kui kulukas on siiski pidev merevee magestamine ja ümbertöötlemine joogiveeks. Pidev magevee magestamise seadmete töölhoidmine on väga kulukas, kulutab palju elektrienergiat ja teatud määral saastab ka keskkonda. Selle tulemusel on Malta valitsus püüdnud ümber reformida joogivee tarbimise tingimused, seni kahjuks veel tulemusteta. 3.Rahvaarv Malta rahvaarv seisuga 2004.a oli 403342 inimest, millest järeldub, et sajas ruutkilomeetris elas umbes 1257 inimest. Keskmine eluiga oli meeste puhul 76 eluaastat ja naiste puhul 81 eluaastat.
saaks loota. Malta põhjavee tase väheneb kiiresti ning väheneb ka veekvaliteet, mida mõjutab saaste. Ainsaks veesooneks maa all on Ta`gandja, mis on 97meetri pikkune. Probleemiks on kuivad suved, kus vee tarbimine on kõige suurem ning talvised perdioodid, millal tihti sajab väga tugevat paduvihma, mis valgub suures osas DetD, mitte ei imbu pinnasesse, ning veevarud sõltuvad vaid maaalustest värske vee reservidest. Üle poole puhtast veest saadakse magestamise kaudu, mis aga suurendab õhusaastet. Malta peab leidma võimaluse, kuidas vihmavett paremini koguda. Vett kulub väga palju erinevate töötsute jaoks ja põllumajanduses, lisaks vajavad vett ka miljonid turistid aastas. Vee vähesuse tõttu on Maltas vee hind üks kõrgemaid maailmas. Põllumajandus 9 Põldu haritakse Maltas väikestel aladel, tavaliselt kaljude vahel olevatel mullastel pindadel . Põllud on rajatud enamasti suurte astangutena
ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Lähis-Ida suured fossiilsete energiaallikate varud on lisaks asukohast tulenevale veepuudusele üheks peamiseks põhjuseks, miks sealne vee magestamine moodustab ligi 75% tegevusharu globaalsest mahust. Rahvusvahelise Vee Magestamise Assotsiatsiooni - IDA arvestuste kohaselt kasvas 2007. aastal uute magestamistehaste lepinguline plaanitav ehitusmaht 43%. IDA andmetel on kiire kasvutempo püsinud ka käesoleval aastal – aasta esimese kuue kuu jooksul oli lepinguline plaanitav ehitusmaht suurenenud 39% võrra. Tehnoloogia kiire areng viimasel ajal on tegevusharu väljavaateid oluliselt parandanud ja magestamine on levimas märkimisväärselt ka väljaspool Lähis-Ida. Suured tehased on planeerimisjärgus USA-s
annaabi.ee 
