potentsiaalide registreerimiseks. 31. Mille alusel eristatakse EEG laineid? Lainepikkuse alusel, esinemise aja alusel (uned, ärkvelolekul) jne 32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel) Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus) 34. Mida tähendab REM-uni? REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und. 6
kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel Rasvarakud e. lipotsüüdid Valge ja pruun rasvkude enamik rasvkude on valge. Pruun esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub sujuvalt valgega. Pruun esineb ka talveund magavatel loomadel, pruuni raskvoe värvi tingib mitokondrite pigment tsütokroom. Advetitsiaalrakud ja peritsüüdid vähespetsialiseerunud, võivad edasi diferentseeruda mõneks sideokoe elemendiks Pigmentrakud sisaldavad melaniini, koos esinedes moodustavad pigmentkoe 7. loeng A. Arend Lihaskude Eri liigid tekivad mesodermi eri osadest(ainult müoepiteliaalsed ja silma vikerkesta lihasrakud on ektodermaalset päritolu). Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas
Lipiidide e rasvaainete kogumiskohaks, hulk looma organismis vb erinevatel perioodidel väga erinev (sõltub toitumisest) Rasvarakud võivad olla väga erineva suurusega, kujult on nad tavaliselt ümarad – lame, pikliku kujuga rakutuum paikneb perifeerselt, seda ümbritseb õhuke tsütoplasma riba Raku täidab neutraalrasva tilk – preparaadi valmistamisel lahustub, mikroskopeerimisel rakk tundub seest tühjana Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest
-> tagajärjeks vabad radikaalid. Õlide, rasvade biofunktsioonid: 1. energeetiline · 1g -> annab umbes 9kcal energiat, tekib CO2 + H2O ja toimub mitokondrites. · Inimese ööpäevase energiakulu peab katmas lipiidid umbes 30%. · Energiaallikana hakkab organism lipiide kasutama umbes 20....30 minutiga. · Pruun rasvkude põhi funktsioon on ainult soojusfunktsiooni tootmine( inimestel imikutel , oluline talveund magavatel pisi imetajatel). 2. ehituslik struktuurne · rasvkude annab kudedele teatud vormid (soost sõltuv: naistel arenenud hästi rasvkude). · Soost sõltuvad ka rasvusmistüübid: naistel alatüüpi rasvumine(tervisele ohutum, vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam). 3. varuaineline · õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado, pähklid)