Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama. Inglased püüdsid prantslaste maabumist Egiptuses mõistagi ära hoida ning viimastel oli ka tõsiseid probleeme, kuna briti laevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel oli tunduvalt kaaaegsem ja parema väljaõppega madrustega. Kuid prantslased suutsid inglasi siiski petta, jättes mulje, justkui liiguks nad Konstantinoopoli (Istanbuli) peale. Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud. Egiptuses saavutas Napoleon mitu silmapaistvat võitu ning tungis ka Süüriasse. Seal saadeti tema vastu aga juba Türgi väed, mis suutsid teda sundida Acre'i (Akka) piiramisest loobuma. Napoleon taandus
Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama. Inglased püüdsid prantslaste maabumist Egiptuses mõistagi ära hoida ning viimastel oli ka tõsiseid probleeme, kuna briti laevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel oli tunduvalt kaaaegsem ja parema väljaõppega madrustega. Kuid prantslased suutsid inglasi siiski petta, jättes mulje, justkui liiguks nad Konstantinoopoli (Istanbuli) peale. Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud. Egiptuses saavutas Napoleon mitu silmapaistvat võitu ning tungis ka Süüriasse. Seal saadeti tema vastu aga juba Türgi väed, mis suutsid teda sundida Acre'i (Akka) piiramisest loobuma.
reformide teele. Ebaselged kuuldused toimunust jõudsid Eestisse märtsi alguseks. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn, kus elas hulk vene rahvusest töölisi ning asus suur garnison. Erinevalt 1905. aastast domineerisid Veebruarirevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad. 2. märtsil arenes tööseisakutest üksikutes Tallinna tehastes ülelinnaline streik ja 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, millele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Punaste lippude all ja revolutsioonilisi laule lauldes suundusid töölised ja madrused poliitilisi vange vabastama. Tollal vanglana kasutatava Paksu Margareeta juures langesid revolutsiooni esimesed ohvrid tapeti vangla ülem ja paar valvurit. Vangla väravad avati, vangid (nii poliitilised kui kriminaalvangid) vabastati ja suurtüki torn pandi põlema. Pärast vangide vabastamist rüüstati ka teised Tallinna vanglad.
siis kummitavad teda meelesilmas Neenu ja Eneken.mAleksander otsustab teda saata ja peale viite kilomeetrit kõndimist istuvad nad puhakam maha ja võtavad välja liha ning pudeli kangemat ning mõnulevad rohus seljad tuule vastu. Ekke aga tuletab meelde, et Alkesanderil on keegi küps nõrkemisele ootamas teda. Aleksander tõuseb ja jookseb tagasi. #20 Ekke Moor on nüüd aastaid olnud meremees, sõitnud mitmeid meresi, sadamst sadamasse, kogenud mitmeid laevu uppumas ta jalge all. Koos teiste madrustega seal hulgas ka söber soomest kes suure palaviku tõttu oli seotud koi külge kuna tormis laev kõigub ja rapsib päris hullult, mitu korda on olnud oht fjordikalju pihta sõita. Madrused ei usalda oma barkantiini mis eile Bergenist alusta oma teekonda Liinahamarisse lahte kala püüdma. Üldiselt on Ekke tüdinenud merest ja vaatab igatsusega maa poole igakord kui mööduvad saarest. Seda ka siin lahes kui soomlane komenteeris, et siinsed maad on inimtühjad ja kaugused mõõtmatud. Järgmine
toimus VENE KEELES - kõige olulisem erinevus 1905. aasta revolutsiooniga, mis oli kohaliku rahva tegevus. 1917. aasta lõpuks oli Eestis kuni 200 000 Vene sõjaväelast. Al ilmasõja puhkemisest oli TLN ja Narva toodud sisse töölisi Vene kubermangudest - nemad olid need koos sõjaväelastega, kes 17. aasta rev tooni andsid. Sama moodi juba 2. märtsi rahvakoosolekul domineeris selgelt vene keel. Rahvamass suundus miitingupaigalt edasi Tallinna sadamasse, et ühineda Vene madrustega. Kuigi laevade ohvitserid üritasid madruseid kinni pidada, siis käis see neil siiski üle jõu. Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta juurde - tapeti vanglaülem, politseinik, raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant. Tulemus see, et vanglaväravad murti maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi
annaabi.ee 
