Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"madaraliste" - 5 õppematerjali

Kohvi-ja kakaopuu
4
pptx

Kohvi-ja kakaopuu

Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
KOHV- joogiõpetus
33
odp

KOHV- joogiõpetus

Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Latte art Väljend, millega viidatakse kujuntite, mida teevad baristad espresso-põhiste jookide pinnale. Esimene meetod on, kui kujundid tehakse valades vahustatud piima espressojoogi peale. Teine meetod on see, kui kasutatakse valmislõigatud Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa

Toit → Joogiõpetus
30 allalaadimist
Kohvipuu
10
doc

Kohvipuu

4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10 2 1 Botaaniline lühiiseloomustus Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
AJALUGU-kohv
6
docx

AJALUGU-kohv

taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. · Kohviistandustes kärbitakse kohvitaimed saagikoristuse hõlbustamiseks sobiva kõrguseni. · Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. · Kohvitaimed õitsevad erinevatel aegadel: Araabika pärast vihma ja Robusta korrapäratult. · Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks.

Toit → Toiduainete õpetus
13 allalaadimist
Kohv - uurimustöö
22
rtf

Kohv - uurimustöö

Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba). Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju.Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas ja seda seni, kuni puu saab 25 aastaseks. http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09)

Muu → Teadus tööde alused (tta)
200 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun