T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu
T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu
T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. 2. Siirdesoomullad S. Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T1-T2. b) S´´ õhuke siirdesoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1-T2. c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-T2-(T3). 3. Rabamullad R. Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu
Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest. Et neid põllu- ja metsamajanduses tõhusalt kasutada, tuleb neid kuivendada. Kuivendatud madalsoomullad sobivad hästi rohumaaviljeluseks, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvat väetiste ja taimekaitsevahendite uhtmist põhjavette. Siirdesoo- ja rabamullad toituvad sademeist, on happelised ja madalsoomuldadest keemiliselt vaesemad. Nad on mageveevaru säilitajad ning seetõttu on neil suur keskkonnakaitseline tähtsus. Siirdesoode ja rabade veevaru säilitamine on majanduslikult väga oluline, turbatootmise aladelt ärajuhitav vesi säilitatakse ja seda kasutatakse teisal. Turvast peab siirdesoodest ja rabadest tootma kindla korra järgi ning seda ei tohi lubada kõikjal. Ammendatud turbavaruga alad tuleb taaslülitada tootmisprotsessi.
annaabi.ee 
