Erodeeritud mullad on laialt levinud Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul, Tartus, Põlvas, Vastseliinas, Viljandis, Abjas ja Tõrvas. Haanjas, Kasaritsa-Ruusmäel, Otepääl, Kambja-Keenis, Haabsaares ja Karula ümbruses on aga erodeeritud muldade osakaal üle 20 %-di. Erodeeritud mullad kaasnevad reljeefi madalamatel osadel asuvate deluviaalmuldadega ning erodeerumata leostunud, leetjate, näivleetunud ja leetunud muldadega, kuid ka turvastutunud glei- ja madalsoomuldadega. Tartumaal on nõrgalt erodeeritud rähkmuldi 576 ha ulatuses (0,20%). [1][4] 5.3 Metsakaeve Kolmas sügavkaeve on tehtud Liisoja talu lähedal metsas, Karjärvel, Konguta vallas, Tartumaal. Horisonte on uuritaval mullal kaks, AT ja BwC. (Joonis 9) 16 Esimene horisont metsa sügavkaevel on toorhuumuslik (AT) 0-10 cm. Mulla värvus on mustjaspruun
Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole
Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole
Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole
annaabi.ee 
