Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat). Just nimelt seetõttu seilab vahel maailmameredel tühje laevu, mille meeskond on pardalt paaniliselt põgenenud- -nimelt on laevakere sattunud tugevast tormituulest tekkinud madalsagedusega resonantsi, seetõttu on need võnked veelgi tugevnenud ja tekitanud meremeestes kabuhirma ja paanilist põgenemisvajadust. Eriti ohtlikud on infrahelivõnked, mille sagedus on lähedane inimese ajus toimivale elektrilisele võnkumisele 8-12 Hz (alfa- rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need
Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat). Just nimelt seetõttu seilab vahel maailmameredel tühje laevu, mille meeskond on pardalt paaniliselt põgenenud- -nimelt on laevakere sattunud tugevast tormituulest tekkinud madalsagedusega resonantsi, seetõttu on need võnked veelgi tugevnenud ja tekitanud meremeestes kabuhirma ja paanilist põgenemisvajadust. Eriti ohtlikud on infrahelivõnked, mille sagedus on lähedane inimese ajus toimivale elektrilisele võnkumisele 8-12 Hz (alfa- rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need
kaitseks neid tulle sattumise puhul. Sõjaväepiloodid ja lennukimeeskond kannavad lennukostüüme, mis on tehtud üle 92% nomexist, et kaitsa end võimaliku lahinguvälja tule ja teiste äparduste eest. Hiljuti on mööda maad liikuv sõjavägi hakanud samuti kasutama nomexit. Ülejäänud materjal on enamjaolt kevlarist niit, mis riidematerjali koos hoiab. Nomexit on kasutatud ka tema unikaalsete akkustiliste omaduste pärast. Nomex peegeldab kõrgsagedusega helisid ja võimendab kesk ja-madalsagedusega helisid. Nomexi töötlemine Nomexi töötlemise peab põhinema kergel niiskuse imendumisel ning tuleb arvestada selle halba vastupidavust UV-kiirguse suhtes. Algselt kuldsed kiud muutuvad UV-kiirguse tulemusena vasekarva pruunideks ning kaotava dligi 75% oma vastupidavusest. Nomexi kiud võivad üksteisest erineda veesisalduse poolest, sisaldades kuni 7% vett. Suure niiskusega kiudaineid kuivatatakse. Kosmosetüüstuses kasutatakse nomexit veesisaldusega vähem kui 3 %
sagedusel. Selles vahemikus teostatakse põhiline hulk seismoakustilisi töid ja elastsuslainete generaatorina kasutatakse põhiliselt suruõhu või gaasikahureid, mida vajaduse korral “grupeeritakse”Kasutatakse ka nn. elektrsädekiirguri (sparkeri) abil vette lastud voolu impulssi mille voolukanalis moodustub gaasi-auru mull.Teise: profilograafid, millede töösagedus on 1000-2000 Hz. Nende hulka kuuluvad ka madalsagedusega kajaloodid.Kolmandasse: erineva otstarbega mõõtmis- ja navigatsioonikajaloodid sagedusega 50-200 kHz. Omaette rühma moodustavad akustilised aparaadid sonarid või külgvaate lokaatorid, kus akustiline laine, ligikaudu 100 kHz, moodustatakse kitsa ribana, väikeses sektoris (7-11), antennis. Niimoodi saadakse mitmesaja meetri laiune pidev riba kõige pealmiste setete akustilistest omadustest, toimuks nagu põhja pildistamine 7) Georadar ja selle kasutamisalad
jne. Seostumine võib toimuda läbi diffusiooni, absorbtsiooni, kovalentse sisemega, affinse seostumisega. 12. LCM Laser Capture Microdissection laserpüüdur mikrodissektsioon LCM (Emmert-Buck; NIH) võimaldab valmistada ülipuhtaid mikroanalüütilisi preparaate teiste ,,high-throughput" genoomika ja proteoomika meetodite jaoks või otseseks diagnostikaks. Põhineb inverteeritud mikroskoobi ja madalsagedusega infrapunalaseri (et proovi ei vigastataks) kombinatsioonil koeslaidist lõigatakse välja vajalikud rakud või koetükid, mis viiakse edasiseks analüüsiks ebsi. Tavalisele koeslaidile paigutatakse film, millele laseri toimel fikseeritakse valitud rakud või koeosad. Neid kasutatakse omakorda kas DNA, RNA või valgu eraldamiseks. Saadud materjale kasutatakse kas mRNA profileerimisel, DNA aberratsioonide leidmisel, proteoomikas jne. 13. Mittepositsionaalsed kiibid
annaabi.ee 
