Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi- niidud. Riigis on üle 50 looduskaitse ala Majandus ja tööstus Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja.
Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. RAHVASTIK 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive
Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju
põhjaosa,olles seejärel piirjõeks Slovakkiaga.Maa lõunaosa tähtsaimad jõed on Mur ja Mürz. Suurimad järved asuvad riigipiiridel ja maa põhjaosas. Saksamaa ja Sveitsi piiril on Bodeni järv ning Ungari piiril ligi 90 järvest suurim Neusiedleri järv. Erinevused maapinna vormides ja kliimas tingivad rikkaliku floora ja fauna esinemise. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Kõrgeimad mäed: Grossglockner 3798 m Wildspitze 3774 m Grossvenediger 3674m Suurimad linnad: Viin 1533000 Graz 232000 Linz 203000 Salzburg 144000 7 4.RAHVASTIK Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel
Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Loomastik on Austrias üsnagi hõre. Ajalugu Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, bajuvaaride ja Frangi riigi võimu all, viimast Idamargina aastail 955996. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil Austria hertsogkonnana Heinrich II juhtimisel pärast eraldumist Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas
sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C.Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku. Ligi 90 järvest on suurim maa idapiiril paiknev Neusiedler. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkaimaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpiniidud. Riigis on üle 50 looduskaitseala, neist valdav osa Alpides. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad
annaabi.ee 
