ühtlasi ka suurim linn Hollandis. 2 Hollandi pindala on umbes 41500 km , see on Eesti pindalast natuke väiksem, aga hollandlasi on kuni 15 korda rohkem kui eestlasi. Ruutkilomeetril elab keskmiselt 400 inimest, aga Eestis elab ruutkilomeetril umbes 30 inimest. Holland on maailma üks kõige madalamal asuv riik. Ligikaudu neljandik Hollandi maapinnast asub meretasemest madalamal ning tänu sellele nimetatakse riiki ka Madalmaadeks. Holland on kõrgeima muuseumi tihedusega riik, kus on umbes 1000 muuseumi ja 42 muuseumi üksi Amsterdamis. Amsterdamis on 1281 silda ja ta on täielikult ehitatud vaiadele. Hollandis on umbes 16 miljonit jalgratast (see tähendab, et enam-vähem igal hollandlasel on jalgratas) ja jalgrattaid on peaaegu kaks korda rohkem kui autosid. Hollandis on vähemalt 15000 km jalgrattateed. Euroopa suurim sadam on Rotterdami sadam. Algselt oli Rotterdam väike kaluriküla, mis on
Belgia pealinn on Brüssel. Ametlikku keelt Belgias pole ning selle alusel jaguneb Belgia kaheks põhiliseks osaks: prantsuskeelseks Vallooniaks ja hollandikeelseks Flandriaks. Belgia piirneb Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaaga. Loodest on riik ümbritsetud Põhjamerega. Selles riigis on parasvöötme mereline kliima ning seetõttu sajab palju vihma. Belgia pinnamood on üldiselt madal ja tasane, seetõttu nimetati Hollandit ja Belgiat varem ka Madalmaadeks. Kõige madalam punkt on 0 m ning see asub Põhjameres, kõige kõrgem punkt on 694 m ning selle nimi on Signal de Botrange. Tähtsamad loodusvarad on suhkrupeet, sealiha, lambaliha, tubakas, piim, õlu, õli, tera-, puu- ja köögiviljad. Belgia pindla on 30528 km2, sealhulgas 30278 km2 maismaad. Joonis 2. Belgia lipp Joonis 3. Belgia vapp 1.Rahvastiku tihedus ja paiknemine Belgia keskmine rahvastiku tihedus on 343,23 inimest/ km2. Sarnane rahvastiku tihedus on El
.............................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu all, selle pärast on pidevalt sõdu peetud. Kõigele vaatamata olid Madalmaade linnad - näiteks Brügge, Gent, Antverpen jt. keskaja jooksul kujunenud rahvarohketeks kaubalinnadeks ja käsitöökeskusteks, mis oma arengutasemelt sugugi Itaaliast maha ei jäänud.
belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik. 3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa pigistuses. Pärast Hispaania pärilussõda läks kontroll Belgia üle Austria ja seejärel Napoleoni Prantsusmaa kätte. Kui Viini
· Taheti Taani ülemvõimu alt pääseda. 1523. konfiskeeris Norra Riiginõukogu Taani läänistused Norras, kuid Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele. · Vastupanu juhtis Olav Engelbrektssonrahva toetus. Vastupanu lõpetamiseks likvideeriti 1536. Norra riik viidi läbi reformatsioon N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. · Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles. 36. MADALMAADE VABADUSVÕISTLUS · Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid merepinnast madalamal asetsevaid põlde. · Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas Burgundia sõja Prantsusmaaga ning viimase hertsogi surma järel, abiellus tema tütar Maria Maxilian Habsburgi, tulevase Saksa-Rooma keisriga
-M. Luther- *Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507. pühitseti ta preestriks *Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis lunastasid patud. *Kirik oli ladina keelne -J. Calvin- *Svetsi reformatsiooni teise suuna rajaja. *Tema kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte, et mingi hulk inimesi ongi määratud põrgusse minema -Madalmaad- madalmaadeks hakati nimetama põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle piirkonna järgi. Läksid reformatsiooniga kaasa. Ja olid hispaani võimu all ja tekkis hispaaniaga ususõda ja madalmaade vabadusvõitlus. -Skandinaavia- *Kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetati Skandinaaviaks Rootsi, Taani, Norra. -Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem
annaabi.ee 
