Korallriffe söövad papagoikalad tekitavad häälekaid, kriipivaid helisid, mida võivad kuulda sukeldujad. Need kohad riffidel, kus papagoikalad kõige sagedamini söömas käivad, võib ära tunda väikesteks tükkideks purunenud osade järgi. Nii tekib valge koralliliiv. Kiviahvenlased tunnevad end hästi soojades ja madalaveelistes meredes. Harilikult kohtab neid korallriffide ümbruse puhastes vetes. Erksavärviline triipahven kuulub tuntuimate liikide hulka. Vahemeres elab ta kaljustel rannikualadel, kus leidub piisavalt avausi ja varjepaiku. Kiviahvenlased püüavad oma ohvreid, neid ootamatult seljataga rünnates. Nad on väga tõhusad jahimehed ning saavtutavad parimad tulemused võimalikult väikeste pingutustega. Suurimatel kiviahvenlastel pole ühtki vaenlast. Väiksemaid liike võib aga ohustada hai.
on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all (näit. kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea, kärbesõis, koldjas selaginell, müür-raunjalg, emaputk, Moori osi jt.). Arvukalt on kirjeldatud saarel samblaliike, eriti huvitav on saare samblikufloora, mis sisaldab 301 liiki. Loomastikust on saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest elutseb saarel veel suurkõrv. Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu.Rikkalik on saare linnustik. Üldse on Vormsil kirja pandud 211 linnuliiki, kellest väärivad eraldi märkimist saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Siin tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla. Arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva.
· Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad.
5 Loomastik Üldiselt ei erine saare loomastik Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Madal ja kitsas Voosi kurk, mis enamasti talviti kinni külmub, ei ole eriliseks takistuseks loomade levikule marndrilt Vormsile. Saarel on täheldatud saarel ligi 25 liiki, sealhulgas ka ilves. Eriti arvukalt on saarel metssigu. Kaitsealustest liikidest kohtab saarel suurkõrva. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn e. kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Tulenevalt elupaikade mitmekesisusest on arvukas Vormsi linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 150, talvitujaid ligi 40. Vormsi metsad on pesitsuspaigaks ning rannikuveed toitumisalaks merikotkastele. Siin tegutsevad rabapistrik, kassikakk, hüüp, balti risla, arvukalt on rukkirääku, keda mujal Euroopas kohtab harva. Pesitsevatest linnuliikidest võiks loetleda tavalistena veel sookurge, hallhane, ristparti
Tsementeerivaks aineks liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid. Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid- saviliivad). Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas. Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks. Savid sisaldavad pinnaseosi, mis on väiksemad kui 0,01 mm. Keemilised setted Soolad. Peamiseks allikaks on merevesi, tekivad laguunsetes madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid:
soolakas kekkonnas. Paikades kus karjatatakse loomai merikapsast ei ole. Koduloomad hävitavad isukalt taimede maapealsede osad. Pilliroog: Eesti kõige kõrgekasvulisem kõrreline on pilliroog. Ta pikkus võib olla kuni 5 meetrit. Tema kasvukohaks ei ole ainult mererand, vaid ka järvede kaldaveed, sood ja paljud teised niisked paigad. Pilliroog ei ole tüüpiline merevee taim, sest ta ei talu kuigi soolst vett. Läänémere rannas kasvab ta ainult seetõttu, et jõesuudmetes ja madalaveelistes rannasoppides on võrdelemis mage vesi. Sel kus on piliroole sobivad kasvutingimuse, võib ta moodustada kilomeetrite laiuse roostiku. Pilliroo varred jäävad veel poleks aastaks pärast seda, kui taimed ise on surnud ja koltunud. Lehed on pikad, kitsad ja sitked. Pilliroog õitseb suve lõpul ja nii ei saa tema viljad enne talöve tulekut küpseks. Taim levib peamiselt pikkade risoomide abil, kus igal kevadel tärkavad uued võsud
Viimane saabub rabaturba pideva juurdekasvu tagajärjel, mis raba servaalal on tavaliselt suurem kui raba keskel. Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks. Kas soo on tekkinud veekogu või mineraalmaa soostumise tagajärjel, seda näitab turbalasundi põhjas järvesetete esinemine v mitteesinemine. Üheaegselt järvemuda settimisega asustavad veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla pikkaajaline leetumine ja gleistumine
annaabi.ee 
