c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19. Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiirguseks valguse kiirus. Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus umbes 330 m/s. 20. Ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest on kombeks paigutada nad sageduse või lainepikkuse järgi astmikule ehk skaalale, mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
paralleelsed.Võnkumised toimuvad ristlaine korral sihis, mis on risti laine levimise suunaga.Võnkumisel muutuvaks suuruseks elektromagnetväljas on väljavektori pikkus, vektori asend näitab võnkumiste sihti.Elektromagnetväljad peegelduvad metallpindadelt.Elektromagnetlained difrageeruvad. Nad liituvad ja moodustavad seisulaineid nagu helilained. Elektromagnetlainete skaala. Elektromagnetlaineid isel. suuruseks on sagedus f. Skaala-mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas aga kõrgedsageduslikud ja lühikesed lained.Elektromagnetlainete põhiliigid erinevad veel samaviisi, levimise seaduspärasuste ning ainest läbitungimise võime poolest Madalsageduselained.(f= 0..10 4 Hz) sisuliselt vahelduvvool.Neid laineid tekitab vahelduvavoolugeneraator,levivad elektrijuhtides.Vaakumis v dielektrikus on elektromagnetvälja energia ja ka lainete intensiivsus väike.Kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained.- (f =105 1012 Hz)on elektromagnetilise
Elektromagnetlained Mehaaniline võnkumine tekitab meh. laineid (ristlained, pikilained, helilained...) Laetud osakeste võnkumine tekitab elektromagnetlaineid. E- elektrivälja tugevus x-teljel mingil hetkel, B- magnetinduktsiooni väärtused x-teljel mingil hetkel Elektrimagnetlained koosnevad muutuvast elektri- ja magnetväljast, mille suunad on risti teineteisega ja levimissuunaga. Levimiskiirus vaakumis on võrdne valguskiirusega. Elektromagnetlainete skaala Lainenim., Madalasageduslikud raadiolained optiline röntgenikiirgus gammakiirgus pikkus el. mag. lained kiirgus laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks on tekkimine, vahelduvvoolu gen. elektrogen., aatomite ja liikuvate aatomituumas allikad töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide toimuvad
Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ...) Mikrolainetehnika kavaldab aga kõik viis meelt üle, tema jaoks ei ole kaitsetõkkeid. Mikrolainete suhtes on inimene ,,alasti". Nad tungivad takistamatult kehasse ja organitesse. Madalasageduslikud väljad( 3- 3000 Hz) mõjutavad organismi kõiki bioelektrilisi protsesse, nad häirivad kogu kehasisest regulatsiooni, eriti informatsioonisüsteeme, ioonide vahetust, keemilisi protsesse, raku ainevahetust, pulsisagedust jm. Eriti tundlik on närvisüsteem, kuna selle tegevus põhineb elektrilistel protsessidel. Näiteks mobiilsides kasutatavad sagedused on piirides 30 Mhz-st mõne Ghz-ni. See tähendab, et pea sisemuses on kõrgsageduse absorptsioon keskmisest mitu korda suurem
piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusil. Ioniseeriva kiirguse ja eluskudede vahelise mõju võib jagada kolme tüüpi: · füüsikaline vabad radikaalid ja nendega seotud reaktsioonid · keemiline keemilised reaktsioonid, mille tulemusel tekivad molekulaarsed muutused ja mutatsioonid · bioloogiline- Somaatilised ja keemilised muutused (eriti tundlikud ensüümid ja DNA), tagajärg raku või organismi surm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad? Põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. 38. Mis on tööstressi allikad? · Üksikisiku osa organisatsioonis · Tööülekoormus · Tööülesannete ebaselgus · Töö-kodu konflikt · Organisatsiooni struktuur · Organisatsioonikultuur · Karjäärivõimalused · Halb töökorraldus 39. Nimeta tööstressi tagajärgi (vähemalt 5) · isikuhäired · läbipõlemine · depressioon
36. Miks on ioniseeriv kiirgus ohtlik Kui kiirgus satub bioloogilisse materjali, neeldub energia nii aine aatomisse kui ka molekulidesse, põhjustades vabade radikaalide teket ja kudede ionisatsiooni. Juba üsna väikesed neeldunud energiahulgad on piisavad, et põhjustada rakule surmavaid kahjustusi. Põhjustab vähktõbe, geneetilised mutatsioonid, rasedusaegsed mõjud lootele, kiiritustöbi ja kiiritussurm 37. Mida põhjustavad inimkehas madalasageduslikud elektromagnetväljad Madalasageduslikud elektromagnetväljad põhjustavad inimkehas elektrivoolu ja mõjutavad sellega närvi- ja lihasrakke. See sõltub kiirguse sagedusest, kiiritatava ala suurusest, ekspositsiooniajast 38. Mis on tööstressi allikad Tööstress on pikaajalise psüühilise ja füüsilise ülepinge situatsioon. Üksikisiku tasemel on põhjuseks: rollikonflikt – ülemäärased kohustuste
Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+) Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest levikut kirjeldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained levivad sirgjooneliselt ja ei levi tokete taha. EML peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on tingimata vajalik ionosfaari olemasolu. OPTIKA Geomeetrilise optika pohilised seadused ehk kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste
x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+) Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest levikut kirjeldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 12 15 omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad. Luhemad lained
annaabi.ee 
