teises. Lääts- nõgusate või kumerate pindadega läbipaistev keha. Kumer- ja nõguslääts. Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Läätse suurendus näitab kujutise ja eseme joonmõõtmete suhet. Valguse dispersiooniks nimetatakse valguse kiiruse sõltuvust valguse lainepikkusest. Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui ta langeb risti. Veekogud paistavad madalamatena, sest me näeme seda, kui valgus tuleb veest õhku. Vaakumi absoluutne murdumisnäitaja on 0.999=1 Kahe keskk. suhteline murdumisn. on ns=1 siis nendes keskk. on murdumisnäit. või kiirused väga sarnased. Tähtede vilkumine-erinevates kihtides on erinev temp.; tihedus ja ained Läbi aknaklaasi esemed moonutatuna-tingitud lainelisest klaasist.
Tänapäeva India linnades ja külades on tajutav neile reeglitele vastav ruumi ühiskondlik jaotus, aga kastikuuluvus annab eelkõige inimesel identiteedi, mis valitseb tema suhteid teistega. Põhiseaduse kohaselt peab India riik kohtlema kõiki religioone ühtemoodi ja võitlema religioossete rivaalitsemiste vastu, nagu ka igasuguse kastkuuluvusega seotud diskrimineerimise vastu, praktiseerib aga siiski positiivset diskriminatsiooni gruppide suhtes, mida tunnustatakse madalamatena. Umbes 250 miljonit indialast jääb seisustest väljapoole. Nad on vaesed ja hariduseta ning ühiskonnast ja usuelust eemale tõrjutud. Enda kohta kasutavad nad sõna ,,dalit" ehk ,,puutumatu". Seisuslik diskrimineerimine on Indias keelatud 1950. aastast ning viimasel ajal on puutumatud asunud võitlema India klassierisuste vastu ja oma inimõiguste eest. India klassisüsteem on tänapäeval muutumas. Eriti puudutab see linnu. Dalititele on määratud kvoodi alusel kohad nii
· Hinnasoodustused · Soodustusi tehakse selleks, et tootjapoolne hinnaalandus kanduks lõpptarbijale, mitte ei lisanduks vahendaja kasumile. Samuti on eesmärk suunata esmatarbijaid prooviostude tegemisele. · Meetoditeks on: · Proovipakkumised · Talongid · Tasuta eksemplarid · · Hinnapsühholoogia · Tarbijad ei mõtle ratsionaalset. Nad tajuvad hindu erinevalt. · Mittestandardsed hinnad on kaubanduses väga levinud, sest inimesed tajuvad ümardamata hindu madalamatena kui realsed 10 senti. Arvatakse et 9-aga lõppevad hinnad jätavad tarbijale odavama mulje ja seega kallites poodides on hinnad ümardatud. Mittestandartsed hinnad toimivad ainult toidupoodides. · Weberi- Fechneri seadus kalduvus hinnata hindade erinevust baashinna taset arvesse võtte. Näiteks kui inimene ostab arvutihiire 350 krooniga aga teises poes on sama hiir 250 krooniga, siis inmene on väga kurb. Aga kui ta ostab teleka 1400 krooniga, aga
Kui toode A maksab ühes poes 10.- krooni ja teises poes 15.- krooni, siis loete seda 5 kroonist erinevust väga suureks. Kui aga toode B maksab ühes poes 1000.- krooni ja teises poes 1005.- krooni, siis loete seda erisust tühiseks. · Ümardamata hindade tajumine Teiseks teguriks, mis arvatakse üldiselt mõjutavat ostjatel hinnavahe tajumist, on ümardamata hinnad: 19.90, 99.90 või 4999 ümardatud hindade nagu 20.00, 100 ja 5000 asemel. Ostjad tajuvad ümardamata hindu veidi madalamatena ümardatud hindadest. Seda aga mitte alati. Olenevalt ostmissituatsioonist näib hinnang varieeruvat küllaltki märkimisväärselt. Praegu selle varieerumise täpseid põhjusi ei teata. Üheks võimalikuks seletuseks on, et ümardamata hindade kasutamine on efektiivne vaid nende toodete puhul, mida ostetakse kiiresti, nagu toidukaubad, ega kehti toodete korral, mille ostmist ostjad kaua kaaluvad. Võib ka olla, et ostjad on hakanud ümardamata hindu seostama
Kui toode A maksab ühes poes 10.- krooni ja teises poes 15.- krooni, siis loete seda 5 kroonist erinevust väga suureks. Kui aga toode B maksab ühes poes 1000.- krooni ja teises poes 1005.- krooni, siis loete seda erisust tühiseks. · Ümardamata hindade tajumine Teiseks teguriks, mis arvatakse üldiselt mõjutavat ostjatel hinnavahe tajumist, on ümardamata hinnad: 19.90, 99.90 või 4999 ümardatud hindade nagu 20.00, 100 ja 5000 asemel. Ostjad tajuvad ümardamata hindu veidi madalamatena ümardatud hindadest. Seda aga mitte alati. Olenevalt ostmissituatsioonist näib hinnang varieeruvat küllaltki märkimisväärselt. Praegu selle varieerumise täpseid põhjusi ei teata. Üheks võimalikuks seletuseks on, et ümardamata hindade kasutamine on efektiivne vaid nende toodete puhul, mida ostetakse kiiresti, nagu toidukaubad, ega kehti toodete korral, mille ostmist ostjad kaua kaaluvad. Võib ka olla, et ostjad on hakanud ümardamata hindu seostama
ühesilbilisi sõnu, mis kõnes esinevad peamiselt kliitikutena teiste sõnade ees ja ülipikk hääldus on võimalik ainult esiletõsturõhu korral (vähemalt paar sellist leiab käesolevastki lausest). Ükski keelekirjeldus ei vihja võimalusele, et ühe vokaali piisavalt pikal hääldamisel saaks sellest mingi teine vokaal. Einar Meistri katse- tulemused (2009) aga näitavad, et kõrge-keskkõrge vokaalipaarides (i-e, ü-ö, u-o) tajutakse pikemaid vokaale madalamatena – kui i-häälikut hääldada piisavalt pikalt, hakkavad inimesed seda tajuma pigem e-na. Norm ja norming 229 Normingu järgi eesti keeles nimetavas käändes eestäiendeid ei ole, aga tegelikult on need vähemalt pärisnimeliste täiendite puhul üsna levinud: Elion Ettevõtted Aktsiaselts ärinimena, Mihkel Kask sünnikoht teeviidal või Mikk Saar albumi esitluskontsert lehereklaamis. Normingu
annaabi.ee 
