· selle intensiivsus; · selle kestus; · kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas nimelt arvatav tegevus; · kui ruttu tahetakse seda tunnet tagasi; · kas see tunne viib tulevikus heaolu-või valutundele; · kui palju inimesi on sellest mõjutatud Utilitarism on demokraatilik, kuid ei arvesta vähemust (näit. marksismi-leninismi õigustus inimeste hävitamisest varanduse järgi). John Stuart Mill (1806 1873) liigitas hüved-pahed kõrge- ja madalakvaliteedilisteks. Kaalutud lähenemine: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve (pahe) võib üles kaaluda suure koguse madalamat: vale ja vägivald on nii kõrge kvaliteediga pahed, et need kaaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida. Utilitarismi puudused: · "suurim hüve" on ebamäärane mõiste (näit. kaasaja heaoluühiskond) · ei märka pikaajalisi tagajärgi; · vähemus võib ostutada kannatajaks "enamuse ikke" all;
varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill?John Stuart Mill püüdis utilitarismi puudusi leevendada Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks seisab ees raske kriis, tõenäoliselt koguni pankrot, varjab seda Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust liigitades hüvedvalud kõrge ja madalakvaliteedilisteks, ja viis monopolidevastaseid seadusi?Monopolidevastased omanikeaktsionäride ja võlausaldajate eest või lubab valikule?Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus seadused on vajalikud, et säilitada vabaturgu. A. Smith näitas, juhtkonnal seda varjata, on see ju petmine. Teiselt poolt, kui kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada
· toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi; vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
· Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks
· Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks