Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta
2 B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta
B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame
nisu, loomasööta, puu- ja juurvilju, samuti sea- ja veiseliha, kala ja piimatooteid. Kolmandaks on maavarad. Seal leiduvad nafta, gaas, kivisüsi, uraan, vask, tsink, kuld, hõbe, nikkel ja rauamaak (12). Maad Ülemjärve ümber – näiteks Mesabi Minnesotas ja Marquette Michiganis – on USA suuremad rauamaagi leiukohad. Selle tootmise tipp oli saavutatud 1953. aastal, kui peaaegu 100 miljonit puhast tonni oli toodetud. Siis olid rikastatud rauamaagi suured lademed ära tarvitatud, vaid madalakvaliteedilised takoniitmaake tänapäeval töödeldakse rauamaagiks. Suure Järvistu piirkonnas ka kaevandavad soola ja liiva (4). Ja viimaseks on puu kasutatav ehituse ja paberi tootmise jaoks (12). 2.5. Tranport Tööstus järvede regioonil on mitmekesine. Terase tehased Illinoisis, Indianas, Ohios, Michiganis ja Ontarios ning autotööstus Detroitis toodavad suurt osa kontinendi terast ja mootortransporti. Enamik laevanduse tonnaaži sisaldab maavarasid järveportide jaoks, vaid
vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2: RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe); A empiirilised koefitsient, mis võtavad arvesse kasutatud materjalide kvaliteeti (kõrgekvaliteedilised materjalid A=0,65, keskmised A=0,60, madalakvaliteedilised A=0,55). Etteantud konsistentsiga betooniseguks vajaliku vee kogus (1 m3 betooni kohta) leitakse kogemuste põhjal koostatud tabelite (tabel 1) või graafikute põhjal. Tabel 1. Veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist, tsemendi liigist, killustiku tera suuruse ülemisest mõõtmest Vee kulu, l/m3 Portland- Vajumiklass Vajum, mm
K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Teemant suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia. Teemant abrasiivmaterjalina on asendamatu nii teemandi enda kui ka mitmete teiste ülikõvade materjalide töötlemisel. Krunt- ja põhivärvid. Milliseid pinnakatte omadusi võivad need mõjutada. Kruntvärvid - kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni
ja nõrgestades sellega betooni. Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga: R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, R t - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60, Q madalakvaliteedilised materjalid A = 0,55. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). 35. Betoonisegu
Kuid vanim teadaolev lihvimismaterjal on haikala nahk, mille hambad koosnevad dentiinist, mille mineraalne osa on apatiit. Kasutati puidu ja marmori lihvimiseks. Teemant on suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia. Teemant abrasiivmaterjalina on asendamatu nii teemandi enda kui ka mitmete teiste ülikõvade materjalide töötlemisel. Looduslike abrasiivide, eriti korundi ja smirgli koostis ja seetõttu ka omadused ei ole püsivad. Peamiselt on tegeldud sünteetilise abrasiivkorundiga, mille peamiseks lähteaineks on boksiit(Al2O3*nH2O), mis sisaldab lisanditena SiO2, Fe2O3 ja TiO2. Sulatamisega kõrgel
annaabi.ee 
