Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks kõrguse juurdekasvu maksimumi: üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt. Edukalt võib paljundada ka noorte puuokste (kuni 5 aastaste) haljaspistikutest, mis on ennem töödeldud kasvuainega (heteroanksiiniga). Vegatatiivselt tekkinud puistu on aga märksa madalakasvulisem ja lühiealisem kui seemnest tekkinud puistu. Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher, harilik pärn, harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök
milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda (Calmia istikuäri OÜ). Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi kontpuu sortidest on vanad ja tuntud valgete leheservadega ‘Argenteo-marginata’ ja kollase randiga ääristatud ‘Spaethii’, viimane on teistega võrreldes madalakasvulisem. Mõlemat sorti on meil rohkesti paljundatud, kõige lihtsam on seda teha pist-okstega. Ka haljaspistikud juurduvad suurema vaevata (Maakodu, sept. 2009). 15.1 Hooldus Ilupõõsaste sealhulgas kontpuu oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist. Samuti lehestiku lopsakust ja aitab kaasa noortele ja värvikatele võrsetele ning aeglustab vananemist. Lõikamise aeg on mõjutatud nende õitsemise ajast, kas siis kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse põõsaid, mis
miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda. Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi kontpuu sortidest on vanad ja tuntud valgete leheservadega ‘Argenteo- marginata’ ja kollase randiga ääristatud ‘Spaethii’, viimane on teistega võrreldes madalakasvulisem. Mõlemat sorti on meil rohkesti paljundatud, kõige lihtsam on seda teha pist-okstega. Ka haljaspistikud juurduvad suurema vaevata. Hooldus Ilupõõsaste sealhulgas kontpuu oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist. Samuti lehestiku lopsakust ja aitab kaasa noortele ja värvikatele võrsetele ning aeglustab vananemist. Lõikamise aeg on mõjutatud nende õitsemise ajast, kas siis kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel
Sanglepikute keskmine vanus on 51 aastat ja hektaritagavara 248 m3. Sanglepp eelistab keskmise viljakusega niiskeid kasvukohti, kasvab sageli jõe- ja ojalammidel. Esineb nii puhtpuistutena, kuid ka segus kasega. Hall-lepp on pioneerliik metsastunud põllumaadel, moodustades 8,6% puistute pindalast ja 7,1% kasvava metsa tagavarast. Hall-lepikute keskmine vanus on 30 aastat ja keskmine hektaritagavara 172 tihumeetrit. Hall-lepp on olulistest puuliikidest kõige madalakasvulisem, mistõttu puistu 25 meetrine keskmine kõrgus on üldjuhul saavutamatu. Vaatamata suhteliselt väikesele kõrgusele on parimate lepikute hektaritagavara kuni 350 m3. Valdavalt kasvavad hall-lepikud parasniisketes viljakates kasvukohtades. Männi kõrval on ta kõige enam puhtpuistuna kasvav puuliik, kuid moodustab ka segapuistuid, eelkõige koos kasega. Olulistest puuliikidest on ta kõige lühiealisem ja harva saavutab hall-lepik 60 aastast suurema vanuse.
annaabi.ee 
