Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Valitseja iseloomujooned ja voorused Niccolo mcciavelli suri enam kui nelisada viiskümend aasta tagasi, ent tema nimi elab edasi, olles poliitilise kavaluse, kahekeelsuse ja pahatahtlikkuse sünonüüm.Tema teos ,,Il Principe" ehk ,,Valitseja" valmistab siiani kõneainet ja mainitakse poliitilistes väitlustes. Ta kirjutas selle lootuses paranda Põhja-Itaalia vürstiriikide olukorda,kuid neist said poliitikastiili käsiraamatud. Selles raamatus räägitakse , kuidas üks valitseja peaks käituma oma rahvaga, et säiltada oma võimu ja autoriteeti. Mida ta peaks tegema, et võimule saada, ja kuidas seda säilitada ja mis võib juhuda kui ei ole rahvale meelepärane, ehk siis täita oma kohustusi, mida rahvas temalt ootab. ,,Vailtseja pidi kiirendama poliitilise päästja ilmumist, kes vahendeid valimata ühendaks rikutud linnriigid ning tõrjuks tagasi välisvallutajad. Filosoofiline teos koosneb kahekümnest ku...
a mais. 1559.a sõlmiti piirkondi. Tekkisid käsitööettevõtted Hispaanlastega rahu, säilisid aga ja Itaalia pangad. hispaanlased oma alad Lõuna- ja Kirjanduses: Dante ,,Jumalik Põhja- Itaalias. Riiklikult killustatud. komöödia". Boccaccio ,,Dekameron" Õpetlaste saavutused: Lorenzo Vallale on kõige enam kuulsust toonud Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumentide paljastamine. Poliitilises elus: Niccolo Machivelli ,,Valitseja". Õpetuses: Gordano Bruno solvas kiriklikke õpetusi. Astronoom Galileo Galilei- Maa pöörleb ümber Päikese.
Kasutatakse ära teise inimese usaldust, et vägevaks saada. Eriti kui võimule on saadud alatuid võtteid kasutades, võib abistaja muutuda väga ohtlikuks, sest ta teab seda, mis avalikkuse ette jõudes võib põhjustada suure skandaali. Niccolo Machiavelli teose "Valitseja" 4. ja 5. peatükk keskendub võimu säilitamise küsimustele anastatud riikides, seda eelkõige kolme näite Aleksander Suure poolt vallutatud Dareiose kuningriigi, Prantsuse kuningriigi ja Türgi sultanaadi varal. Machivelli toob esile ühiseid omadusi nii Dareiose kuningriigi kui ka Türgi sultanaadi valitsemisviisides. Oma analüüsis annab Machiavelli ammendava vastuse küsimusele, miks Aleksandri järglastel õnnestus väejuhi surma järel mõneks aastaks võim säilitada ning miks mõnedel puhkudel 7 kaob eelnevate aastakümnetega ülesehitatud impeerium diktaatori surma järel olematusse.
Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Hea - tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid enda anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Nende vahele paigutasid tarkuse - oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel - nimetasid end antimachiavellistideks, kuid kattumisi ju. Machivelli teooria söödavaks tehtuna. Anti-machiavellist nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius (1547-1606) Montaigne'i essee "Kasulikust ja auväärsest": "Kui mingi ettenägematu asjaolu või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel
· Giovanni Boccaccio ,,Decameron'' · Lorezo Valla antiigi kritiseerija: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Constantinuse kinkeüriku võltsingu. Niccolo machiavelli 1469 1527 · POLIITFILOSSOFIA rajaja, ajaloolane, diplomaat. · Üks kuulsamaid töid on ,,Valitseja'' · Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid võtteid · Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. · Machivelli ideaal oli ühtne Itaalia, seda suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist · Machiavelli ei idealiseerinud kõvatud poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuks. · Moraalinormidest mitte hooliv poliitika on makjavellism Renessanssi ja humanismi levik · Need ideed levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole.