Muld on looduslikuks elu- ja toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Nad leiavad sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest. Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime, aeratsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad mulla mikroobide sisaldust ja nende aktiivsust ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt. tegurid. Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis. Kõige väiksem on nende sisaldus harilikult kõige ülemistes mulla kihtides paksusega mõned millimeetrid. Seal puutuvad nad kokku vahetult päikese kiirguse ja kuivusega. Kõige rikkalikumalt on mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 510 cm. Minnes sügavamale,
aluseks, on: · Väetamisaegade ja viiside planeerimine · Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine Väetisis ei saa planeerida ilam, et puuduks külvikord. Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid siiski on üks keskkonnaalane piirang, et ei suureneks keskkonnareostus. Väetuse alusels J. Liebigi teooria. Aegade jooksul on olnud 3 erinevat perioodi: I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60.
probleeme. Õigesti (ratsionaalselt) koostatud väetussüsteem peab tagama majanduslikult kõige optimaalsemate väetisnormidega saagi suurenemise ja saagi kvaliteedi paranemise, samuti mullaviljakuse tõusu (avaldub taimede poolt omastatavate toitainete varude suurenemise ja toitumistingimuste paranemise kaudu), millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Maaviljelusviisid Konventsionaalne ehk tavamaaviljelus Ei seata piiranguid mineraalväetiste kasutamise osas välja arvatud nõue, et väetamisega ei tohi kaasneda keskkonnareostuse olulist suurenemist. Väetiste kasutamise aluseks on J. von Liebigi õpetus. • Intensiivne maaviljelus - >90 sü/hp • Lepis- ehk tasakaalustatud (mahe) maaviljelus – 60-90 sü/hp • Ekstensiivne maaviljelus - <60 sü/hp Mahe- ehk alternatiivne maaviljelus
sirged või kõverdunud kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad obligaarsed anaeroobid. mida leidub liigniisketes muldades ja kinnikasvavates veekogudes. 31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes
sirged või kõverdunud kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad obligaarsed anaeroobid. mida leidub liigniisketes muldades ja kinnikasvavates veekogudes. 31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes