Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro. Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool. Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja- seal tegutseb palju mitmesuguseid huviringe, toimub üritusi ning korraldatakse näitusi.
Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal
Kaubateede läbikäik 3. Liivi sõda (Rootsi, Taani, Poola) 16. 3. Sallivus (suhted) saj. 4. Vägivalla hukkamõist 3. Kliima 4. Alates 1645. algas Rootsi aeg 5. Haritus 4. Loodustingimused 5. Põhjasõda, algab Vene aeg 1710 6. Kodanikualgatus 5. Maavarad 6. 1917. algab Nõukogude võim 6. Maaviljakus 7. Algab 1. ms. (28. juuni 1914) 8. Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 9. Lühike Saksa okupatsioon 10. Vabadussõda NSVL-iga 11. EV 1940. aasta suvi 12. Teine ms. jõudis Eestisse 1941. suvel 13. Nõukogude okupatsioon 14. Eesti taasiseseisvus 1991. august 20 -> Tööandja õigused ja kohustused ÕIGUSED KOHUSTUSED 1. Töölepingu lõpetamine 1. Palga maksmine 2
Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti. Europiidid, baltirahvaste esivanemad. Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad (kirved, talvad) savinõude valmistamine, keraamine kunstitase. Vene ehk paatkirves lihvitud auguga. 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, kindlustatud asulad ja avaasulad. Elatusalad.
Ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete kogumisring toimub kord aastas (mai-juuni). Probleemtooted elektri- ja elektroonikaseadmed saab ära anda samuti ohtlike jäätmete veoringil ning Valga jäätmejaama. Metallijäätmed tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1) Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on vallas 7099,9 ha ja sellest enamus on põllumajanduslikus kasutuses. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Tsirguliina, Laatre ja Paju ümbrusesse. Põllumajanduslikest maadest on drenaaziga kuivendatud hinnanguliselt üle poole. Keskmise haritava maa väärtus vallas on 39 hindepunkti, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud Anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, 30 kg fosforit aastas. Ning selline
annaabi.ee 
