) [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:9]. Samaaegselt koostati samalaadset planeeringut ka Harjumaal ning Raplamaal [Maanteeameti kodulehekülg]. 5 2. Koostöö analüüs 2.1 Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused Pärnu maavalitsus oli planeeringu algataja. Kohalikke omavalitsusi teavitati planeeringu algatamisest vastavalt seadusele. Vallad aitasid maavalitsust kui planeeringu korraldajat info otsimisega maaomanike kohta, sest maavalitsusel puudus info maaomanike aadresside kohta [Jürisson 2011a]. Kuigi planeerimisseadusest sellist kohustust valdadele ei leia, olid vallad järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis. Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis. Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru planeeringulahendusest [Jürisson 2011b].
7. Kas Rauno käitumises on juriidilisest vastutusest vabastamise aluseid? Ei ole 8. Kas Rauno teenistusest vabastamise dokument on õigusakt? Jah on küll, üksikakt 9. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub? Avaliku õiguse valdkonda 10. Kuidas saab Rauno oma õiguste eest seista ja kuhu peaks ta pöörduma, kui tema arvates on temaga ebaõiglaselt käitutud? Halduskohtusse 11. Kas kellelgi on nõudeõigus Rauno suhtes? Maavalitsusel on nõudeõigus 8. Priit kuulus ülikooli korvpallimeeskonda. Neil oli omavaheline kokkulepe, et kes treeningule põhjuseta ei tule, see peab maksma ühiskassasse 5 eurot. Teistkordse põhjuseta puudumise järel visatakse ta meeskonnast välja. Ühel õhtul, kui Priit oli teel treeningule, tuli talle pargis vastu noormees, kes püüdis temalt kotti ära rebida. Kuna Priit hakkas vastu, siis rabelemisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus. Noormees jooksis tema kotiga minema
vastupidi; pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele elementidele (mõisaaegne tuuleveski, mõisa ajast pärit põllumajandusmaastik); pargi põhiteedevõrk on osaliselt säilinud, kadunud on vaid jalgteed Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/ 1.4 Hoone restaureerimine 2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale. Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare. 03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale. Algas projektide esitamine toetuse saamiseks: I projektitaotlus: 23.12.2004 ,,Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja
maareformiga seotud tegevused. Maavalitsus teenindab maavanemat ja töötab maavanema juhtimise all. Maavalitsus koosneb kantseleist (juhib maasekretär) ja osakondadest (nõunikud). Nt haridus- ja sotsiaalosakond. 62. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. 1) Kombineeritud mudel- riiklikud ülesanded maavalitsusel, kohahaldus maavanema haldusalas; omavalitsuslikud ülesanded omavalitsusliitudele; 2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde riiklikke ülesandeid, antakse omavalitsuslikud ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel;
annaabi.ee 
