Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maavaldusega" - 5 õppematerjali

Eesti 14-sajandi lõpul ja 15-sajandi algul
2
docx

Eesti 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul

1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud:

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kõrgkeskaeg
5
doc

Kõrgkeskaeg

15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused *Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu. 10.Rüütlieetika,tiitlid

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Keskaja majandusajalugu
20
pdf

Keskaja majandusajalugu

Suur osa varandustest ei seisnud müntide vaid väärismetallina. 14.-15. saj müntimine katkes, sest polnud toorainet. Väärismetalli hulk rahas vähenes järjest ­ raha on aga väärt ainult nii palju, kui temas on väärismetalli. 11. saj on juba kõrvalekaldeid Karl Suure mündistandardist. Keskaja vältel ei olnud enam mündi väärtus ja raha väärtus sama ­ 13. saj oli kahe marga vahe u neljakordne. Vähenes ka kontroll raha üle: müntimisõigus läänistati välja koos maavaldusega. Inglismaal oli raha edukas, sest kuninga roll sellesesse puutuvas oli suurem. Keskaja vältel vähenes mündi suurus. Brakteaat ­ münt, mis on vermitud ühelt poolt, seega nii õhuke, et mitut münti sai lausa korraga vermida. Võimalusest lisada mündile mitteväärismetalli (nt vaske), said alguse mustad mündid. Kölnis muutus müntides väärismetalli hulk: 12. saj ­ 1,32 g hõbedat; 1326 ­ 0,36 g hõbedat; keskaja lõpul ­ 0,076 g hõbedat. Valitsejad keelasid ära

Ajalugu → Keskaeg
11 allalaadimist
Euroopa õiguse ajalugu
42
docx

Euroopa õiguse ajalugu

katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi. Kui järeltulija tahtis seda tagasi nõuda, sisi ta neeti. 7.Langobardid Nad ei suutnud kanda kinnitada Roomas, kuid asusid elama kõikjal mujal. Langobardid arendasid oma poliitilist stiili. Nad võtsid kristluse omaks ariuslikus vormis. Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist

Õigus → Õigus
20 allalaadimist
Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid
56
docx

Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid

,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi. Kui järeltulija tahtis seda tagasi nõuda, sisi ta neeti. 7.Langobardid Nad ei suutnud kanda kinnitada Roomas, kuid asusid elama kõikjal mujal. Langobardid arendasid oma poliitilist stiili. Nad võtsid kristluse omaks ariuslikus vormis. Gregorius Suur rajas neile tee Rooma kiriku juurde. Langobardide kuningas Rothari. Edictus Rothari vanim langobardide seadus. Sisaldas palju Roomalikku mõtlemist. See oli olemuselt kuningaõigus,

Õigus → Õigus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun