Saadud punktist mõõdetakse ristsirge suunas leitud suurus y ning seal asetsebki kaarele kantud pikett. 3. Teetrassi mahamärkimise kavandamine, reeperite paigutamine, sidumine põhivõrguga, märkide valik. Mida kasutad pikettide tähistamiseks looduses, kuhu paigutad piketid? Trassi märkimiseks loodusesse tuleb trassi põhipunktid (alg-, lõpp-, ja pöördepunktid) tuleb need määrata geodeetilise põhivõrgu punktide suhtes ning kindlustada maa- ja numbrivaiadega. Maavai on 30- 50 cm pikkune ja 5-8 cm jämedune puidust vai, mis lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit. Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need. Piki trassi oleks soovitatav paari kilomeetri järel paigaldada ajutised reeperid, mis
3.2 Ehituse algus. Enne üldse kui midagi hakatakse ehitama või kaevama, kutsutakse kohale geodeet. Alustatakse sellest, et mõõdistajale edastatakse arhitekti poolt vormistatud asendiplaan. Asendiplaanil arhitekt määrab ära hoonete nurgad ja muud tähtsad punktid. Geodeet vastavalt sellele joonisele märgib need 3 punktid maha. Nende punktidena sobivad puidust maavaiud, või asfaldinaelad kui ka terastorud, vardad. Puidust maavai võiks olla ca 30cm olenevalt pinnasest ja 3-5 cm läbimõõduga puittikk. Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida lüüakse maa sisse punkti kõrvale teine vai, nimetatakse seda numbrivaiks, mida on selgelt näha ja mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. Teine tähtis töö on kõrgusmärgi leidmine ja mahamärkimine. Selleks paigaldatakse ajutine kuid
Vahepunktide märkimiseks lüüakse vaiad 1, 2 ja 3 maasse nii sügavale, et igale vaiale seotud latil oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid arvutatakse kaeve sügavus ja kirjutatakse see maavaia kõrvale paigutatud numbrivaiale (joonisel 4.6 punkt 3). Punktis 3 jääb projektkõrgus allapoole maapinda ja selles punktis lüüakse maavai maasse nii, et ta ulatuks 0,2 kuni 0,3 m pinnasest välja. Numbrivaial on kirjas -50 cm, st projektikõrgus on maavaiast 50 cm allpool. Vahepunktide asetamiseks seatakse pikksilma viseerimistelg paralleelseks kaldjoonega. Selleks kallutatakse pikksilma tõste- või elevatsioonikruvist, kuni lattidest punktides A ja D saadakse lugem a, s.o instrumendi kõrgus. Seejärel asetatakse latt vahepunktidele 1 ja 2. Vaiad lüüakse nii sügavale, et latil oleks intrumendi kõrgusega võrdne lugem
les osalejat puhastava ja kaits- vestlus' . V~oib oletada, et va toimega. Matuserituaali oli u ¨heks viisiks korral tehti rinnale rist s~onamaagiaga maavai- nagu n¨ a ha m¨a rkidest mude lepitamisel . . Yin ajastul oli t¨atoveerimine veel u ¨ldrahvalik komme nagu hiljem paljude / ¡ Koosneb kahest Kagu-Aasia p~olisrahvaste, ka £69 ¢ m¨ argist: kahe k¨aega vas-