adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks. üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma. Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad. Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu. vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega
Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p
mõisa vastu 1 jalapäev nädalas sellest ka nimetus. Kui üksjalad harisid maad juurde kasvasid ka koormised ja nende seisund lähenes adratalupojale. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid vabastatud teotööst. Kõige kõrgema, arvuliselt aga kõige väiksema kihi vabatalupoegade hulgas moodustasid Maavabad kes olid üldiselt muistsete eesti ülikute järglased ja valdasid oma talusid läänikirja alusel. Viimases olid märgitud nende õigused ja kohustused. Maavabadel ei olnud talupoegade tavalisi koormisi, sõja korral tuli neil teenida aga feodaali ratsaväes. Talupojad võitlesid koormiste tõstmise vastu. Rännati ka mujale kus olid kergemad koormised. Talupoegade lahkumine oli mõisnikele kahjulik. Hakati ühiselt astuma samme talupoegade liikumisvabaduse piiramiseks. Esimesed teated pärinevad XIV saj. lõpust. Isanda teadmata lahkunud talupojalt nõuti trahvi.
Suured talud kasutasid regulaarselt võõrast tööjõudu ja talupidaja enda pere ei tarvitsenud sooritada alandavat tööd. Vabad talupojad - Vabad talupojad moodustasid väikese osa talurahvast. Balthasar Russow kirjutas, et vabad talupojad olevat nende päriselanike järeltulijad, kes olid püsivalt truud sakslastele ja ei võtnud osa ülestõusudest." Siin kohas tuleb eristada vabatalupojad ja maavabad talupojad. H. Bosse arust on jaotuse aluseks läänikiri, mis on olemas maavabadel, kuid vabatalupoegadel puudub. 14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid, kõrtsmikud, sepad
annaabi.ee 
