Eestlased teenisid suurt kasumit kartulist viina tegemisega.(P-E) Lõuna eestis tehti viina linasest ja sp tõusid lina hind 3x. Kaugu eestis tegeleti venamaalt toodud salaviina müügiga. 1853-56 Krimmi sõda, seda finantseeriti raha trükkimisega, aga tekkis inflatsioon. Käivitus tööstusrevolitsioon. 1870 raudtee eestis, peterburi turg avanes ja eesti pääses põllu.maj kriisist. Külaühiskonna kihistumine perioodil Liivi sõdade lõpp-Põhjasõda.(Rootsi aeg) Kihistumine väheneb. Maavabade teeneid sõduritena ei vajatud, maavabad muutuvad vabadeks talupoegadeks, väiksed maksud lihtsalt tõstetakse, vabad talupojad muutuvad adratalupoegadeks. Üksjalad, träälid kaovad. Vabadust osta ei saanud. Adratalupoegade kiht langed justkui pärisorjusesse. Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule. Uus haldussüsteem, kehtestati metsavahiamet. Miks kaotati 13
Eestimaa emand. l. 38 Estlased keskajal 11) Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana- Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. 12) # Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Hilisemal ajal maavabade talupoegade hulk vähenes, kuna suurenes teotöö osakaal. Isiklikult vabaks jäid üldiselt vaid rannarootsi talupojad. # Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides - seda enam, et adramaagi oli varieeruva suurusega ühik. Ühes piirkonnas olid adratalud tavaliselt ühesuurused, kuigi võis Keskaeg
Suuremates taludes olid tööl palgalised sulased ja teenijatüdrukud (sulased käisidki mõisas) 2. Üksjalgade kiht: Kategooria moodustasid adramaatalupoegade nooremad pojad Elasid oma väikestes taludes kusagil äärealadel Nimetus tuleneb sellest, et üksjalgadel oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas Ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised 3. Vabatalupoegade kiht: Tasusid koormisi rahas Olid teotööst vabad 4. Maavabade talupoegade kiht: Kõige kõrgem kiht talupoegade hulgas (neid esines üksikuid) Peamiselt moodustasid kihi muistsete eesti ülikute järglased kes omasid talu läänikirja alusel Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi Sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes 11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS · LINNADE KUJUNEMINE:
kahju. Adratalupojad muutusid sunnismaisteks esimesena (põhiline tööjõud). Lahkumiseks oli vaja tasuda kõik võlad. Talupoeg võis viia 3 päeva ja öö jooksul kaasa oma varanduse. Loata lahkuja, kaotas kogu oma vara. Alates 15. sajandist pärinevad dokumendid pagenud talupoegade väljanõudmise kohta, mis seostavad nende kuuluvuse isandale ja sünnikohaga - Seega laienes sunnismaisus kõikidele talupoegadele peale maavabade. Vabadike ja sulaste väärtus oli väiksem ning nende otsimine polnud väärt raha kulutamist. 15. sajandil sõlmiti Liivimaa riikides aadlike vahel kokkulepped talupoegade vastastikuse väljaandmise kohta. Adrakohtunik - Ülesandeks oli pagenud talupoegade väljanõudmine (1458). Sisuliselt uus omanik võis osta talupoja ära tasudes võlgade eest ja makstes nõutud summat. Talupoegade väljanõudmine sattus vastuollu linnade privileegidega läsitleda pagenud talupoegi
annaabi.ee 
