Kaitsealad, kus loodust kaitstakse põlisrahva tavade kohaselt IUCN ei erista ajaloolisi ja uusi looduslikke pühapaiku. Eeskostjad – üksikisikud või inimeste rühmad, kes on seotud pühapaikadega, kannavad selle eest hoolt või viivad läbi teatud kombetalitusi. Eestkostjad on seotud ajalooliselt, kultuuriliselt, enesemääratluse ja usutalituste kaudu ning võivad elada nende vahetus läheduses kui ka kaugemal. Eestkostjatel on otsustusõigus kaitse korraldamisel. Eestis: - Üksikisikud: maausulisi tõekspidamisi ja tavasid järgivad põliselanikud. - Maavalla koda, Haanimeeste Nõvvkoda jt põlisrahva ühendused. Maavalla koda Suurim eestkostjatest koosnev organisatsioon, tegelikult maausuliste ühenduste katusorganisatsioon Tegevused: - Maausuliste esindamine suhetes riigiga - Usuvabaduse tagamine - Pühapaikade uuringud, tutvustamine ja kaitse - Pühapaikade riikliku arengukava partner - Pärimuskultuuri uuringud ja tutvustamine Kaitse / maastikuhoolduse kavandamine ja rakendamine.
Kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud jumalateenistuste ülekanded Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios. Valner Valme on kirjutanud "Postimehes": ...meediaväljundid on enamasti ära kasutatud kõrgel vaimsel tasemel, kuid siiski mõneti kitsilt. Avatus teistsuguste mõtteviisidega suhestumiseks leiab küll manifesteerimist, kuid neid teisi mõtteviise tajutakse siiski (paratamatult?) läbi oma prisma ja sõnavara. Ning ikka näitab Eesti meedia maausulisi valdavalt anakronistlike veidrikena, krisnaiite eksootilise estraaditrupina, sataniste lausa 8 eluohtlike hälvikutena ja Eesti moslemid vaikib üldse maha. Väga raske on tuvastada kristlastes reaalset tahet oma pisukest monopoli õiglaselt teistega jagada... Riiklikud pühad: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1
nende usulist enesemääratlust puudutav küsimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15 aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara- ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine
Väga tugev liialdav aspekt. 1990ndate alguses avaldas rida noori kirjutajaid "Hüübinud vere manifesti", mis kuulutas demokraatiavastasust ja islamirevolutsiooni ning Franco Ilm avaldas manifesti, et tapkem juute ja kristlasi. Aga esimesel ei olnud mingit reaktsiooni ja viimasel alles aastal 2006, kui autorit taheti kinni panna, sest keegi luges seda manifesti väljaspool selle konteksti. Siis Lauris (Toomet) Kaplinski (Franco Ilm) manifest ,,Meie võitlus". Kutsub maausulisi üles vägivallale rõhujate vastu, et kaitsta meie soomeugrilikku kultuuri ja põhilisi inimvabadusi. KAPO leidis selle mingi 5-7 aastat tagasi, Kaplinski kutsuti ülekuulamisele, kardeti terrorismiohtu (kontekstist väljas). LOE VIKERKAAR 5/1990 Sven Kivisildnik. Etnofuturismi ideaalid. Vaja minevikust leida tulevik. Dialoogid teiste kultuuridega. Kirjutatud sürrealistlikus meetodis. Postkoloniaalne lähenemine: läti, soome, juudi identiteedi kaudu mõtestada eesti kirjandust.
annaabi.ee 
