Parabool asetseksidt ühes reas ning opereerides sealjuures eranditult Parapooliks nimetatakse tasandi samanimelised koordinaadid ühes vaid maatriksi ridadega. Veergusid niisuguste punktide hulka. mis ja samas veerus, saame tabeli, on vaid lubatud vahetada, mis asuvad võrdsel kaugsel antud mida nimetatakse maatriksiks. vastab ju tundmatute punktist mida nimetatakse Maatriksitele saab määrata nende ümbernummerdamisele. Siis tuleb fookuseks ja antud sirgest mida summa, vahe, korrutise ja seda vastuses arvestada. nimetatakse juhtjooneks. maatriksi arvuga korrutamise. Vektorid, tehted vektoritega Vektor
40. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus juhtelement ( soovitavalt 1 või -1) ja jätkata algoritmi täitmist punktist 3; 41. kirjutada välja saadud maatriksile vastav LVS ja avaldada juhtelementidele vastavat tundmatud; 42. vormistada süsteemi üldlahend (kui see leidub), baaslahend (kui see leidub) ja erilahend (kui see leidub). Kui maatriksitele A ja B vastavad lineaarvõrrandite süstemid omavad ühesuguseid lahendeid, siis tähistatakse seda kujul A ~ B . Ülesannete lahendamisel kirjutatakse laiendatud maatriksite juurde nendega sooritatavad ridade elementaarteisendused. Näide3: x1 - 2 x 2 - 3x3 = -12 2 x1 - 3 x 2 + x3 = -1 x + 2x - x = 2 Lahendada LVS 1 2 3 Gauss- Jordani meetodiga. Lahendus:
5. kui leidub ridu, milles ei ole veel juhtelementi valitud ja mille n 1 esimese elemendi hulgas on nullist erinevaid elemente, siis valida nende hulgast uus juhtelement ( soovitavalt 1 või -1) ja jätkata algoritmi täitmist punktist 3; 6. kirjutada välja saadud maatriksile vastav LVS ja avaldada juhtelementidele vastavat tundmatud; 7. vormistada süsteemi üldlahend (kui see leidub), baaslahend (kui see leidub) ja erilahend (kui see leidub). Kui maatriksitele A ja B vastavad lineaarvõrrandite süstemid omavad ühesuguseid lahendeid, siis tähistatakse seda kujul A ~ B . Ülesannete lahendamisel kirjutatakse laiendatud maatriksite juurde nendega sooritatavad ridade elementaarteisendused. Näide3: x1 - 2 x 2 - 3 x3 = -12 Lahendada LVS 2 x1 - 3 x 2 + x3 = -1 Gauss- Jordani meetodiga. x + 2x - x = 2 1 2 3 Lahendus: Kirjutame välja süsteemi laiendatud maatriksi:
See vahetus teeb edasise kirjutamise lihtsalt mugavamaks. Selline vaatevinkel aitab meil varsti siduda maatriksid ka lineaarvõrrandite süstee- miga. 153 Determinant ja lineaarvõrrandisüsteem Kuigi väga põnevaks osutuvad nii kui muu suurusega maat- riksid, keskendume edasises ning maatriksitele. maatriks Esiteks tutvustame ühte ruutmaatriksite (ruutmaatriksis on sama palju tulpasid ja veerge) karakteristikut, mida kutsutakse determinandiks. Seejärel üritame sel- gitada, kuidas determinandid on seotud lineaarvõrrandisüsteemide lahenditega ning kust ikkagi pärinevad kooliõpikute mõned müstilised võrrandisüsteemide lahendamisviisid.
annaabi.ee 
