MAATRIKSALGEBRA 1. Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a am2 ... a mn A= m1 . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega...
sõltuvusega andme elementide vahel. 3.2 GPU programmeerimise kontseptsioone 3.2.1 Arvutus vahendid CPU'l on saadaval erinevaid andmetöötlus vahendeid: · Programmeeritavaid protsessoreid · Rasterizer · Tekstuuri üksus · Ekraanipuhver 3.2.2 Voog tekstuurina Kõige tavalisem voogi vorm,mis sobib GPGPU'le on 2D võrk, sest see sobib loomult CPU sisseehitatud visualiseerimise mudeliga. Paljud arvutused vastendavad end võrkudesse: maatriksalgebra, pilditöötlus, füüsiliselt põhinev simulatsioon jne. GPGPU Referaat 2010 3.2.3 Tuum Kui programmeerija loob võrku CPU'le,siis see võib välja näha midagi sellist: / / Sisendi ja väljundi võrgud on 10000 x 10000 või 100 miljonit elemente. void transform_10k_by_10k_grid ( float in [ 10000 ] [ 10000 ] , float out [ 10000 ] [ 10000 ] ) { for ( int x = 0 ; x < 10000 ; x ++ ) {
MAATRIKSALGEBRA 1. Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. ...
K irj utame n= a*b J uhul kui a > n ja b > n s iis a * b > n * n = n mis on vale j äreldus s es t a*b= n. S eega on kas a n või s iis b n . J ärelikult arv n j agub arvuga mis on väiks e m võrdne n . S ee arv on kas algarv või j uhul kui pole s iis s aab s elle arvu es itada eel mis e teoreemi põhj al algarvude korrutis ena. Igal juhul on arvul n ole mas tegur, mis on väiks em võrne n . 6. Matemaatiline indukstioon j a maatriksalgebra MAATRIKSITE PÕHIMÕISTED JA OMADUSED a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A = . Maatriksi a m1 am 2 a mn
K irj utame n= a*b J uhul kui a n ja b n s iis a * b n * n n mis on vale j äreldus s es t a*b= n. S eega on kas a n või s iis b n . J ärelikult arv n j agub arvuga mis on väiks em võrdne n . S ee arv on kas algarv või j uhul kui pole s iis s aab s elle arvu es itada eel mis e teoreemi põhj al algarvude korrutis ena. Igal juhul on arvul n ole mas tegur, mis on väiks em võrne n . 6. Matemaatiline indukstioon ja maatriksalgebra MAATRIKSITE PÕHIMÕISTED JA OMADUSED a11 a12 a 1n a 21 a 22 a 2n Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist arvude tabelit A . Maatriksi a m1 am 2 a mn
Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid Maatriksi transponeerimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Maatriksite korrutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Näiteid maatriksalgebra kasutamisest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 Oleku- ja üleminekumaatriksid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Determinant . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Pöördmaatriks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
