arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid.
Linna tekkeks oli vaja piisavalt toitu, mis eeldas seda, et talupojad toodaks rohkem, kui neil endal vaja läheb. Seepärast mindi kaheväljasüsteemilt üle kolmeväljasüsteemile - haritava maa pind suurenes. Võeti kasutusele ka ratastega hõlmader. Käsitöö muutus keerukamaks ning eraldus põlluharimisest. Käsitöölised asusid elama sinna, kus neil oli parem hankida toorainet. Linnad tekkisid vande Rooma-aegsete linnade asupaikadele, kaubateede ristumiskohtadele (maateed, veeteed), linnuste ümbrusesse. Linn tekkis alati mingi feodaali maale ning feodaal, kelle maale linn tekkis, oli maaisand. Algul sõltus linn maaisandast. Linnad üritasid ennast maaisanda võimu alt vabastada - osadel õnnestus, osadel mitte. Iga linna puhul oli tähtsaimaks linnaõigus, mille alusel toimus linnaelu korraldamine linnas. Linnaõiguse annetas linnale maaisand. Nt. Tallinnale annetas Taani kuningas Lübecki linna õiguse. Hamburg - Riia - Tartu.
Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekünmeaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades.Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe.
1187. aastal langes üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste. Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades. Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada. Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusgea. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda ( 1202. 1204. )
Landeswehrlased suutsid just Läti polgus saavutada edu - raudtee ja maantee vahele tekkis üsna ulatuslik katmata ala - Landeswehr sai võimalus tungida Eesti soomusrongide tagalasse. Soomusrongidel ei jäänud midagi üle, kui tagasi tõmbuda, Lnadeswehr pääses üle Rauna jõe ja lähenes Volmarile. Selleks ajaks sai Eesti pool esimest toetust. Alampolkovnik Reekile tegi muret ka see osa Landeswehrist, mis liikus mööda maateed, saadeti kaitse 6. polgu sapöörikomando ja nende põhijõuks oli soomusauto "Vanapagan". 22. juunil toimusid ägedad kaitselahingu Võnnu ümbruses. Toimusid lahingu Loode raudteejaama ümbruses, Rauna piiskopilossi varametes - 22. juuni õhtuks ei olnud sugugi selge, kumb pooltest peale jääb. 22. juuni õhtul analüüsis olukorda ka Goltz ja jõudis järeldusele, et üheski rindejoones ei ole saavutatud soovitud eesmärki. 23
annaabi.ee 
