Maakorraldustööd Eestis 18 saj · Mõisapiiride reguleerimine- mõisamaad tuli koondada ühte massiivi · Koostati mõisate plaanid (1:4000) ja kihelkondade kaardid (1:105 000) · Hinnati maa väärtused- 6 kraadine maahinde skaala · Mitu talu ühendati · eramõisate mõõdistamine ja hindamine 4. Millised olulised muutused leidsid aset põllumajanduses 18. saj lõpus ja 19. saj alguses ja milliseid muudatusi tõi see kaasa ühiskonnas ja maasuhetes? · srenes kaubandusrahalised suhted põllumajanduses- tõusid põllumajandussaaduste hinnad ja seega laienes teravilja müük, arenes viinapõletamine · külvipinna suurenemine talupõldude arvelt- see tõi kaasa talude laostumise ja kogu põllumajanduse seisaku, sest teokoormised olid saavutanud maksimumi, loomakasvatus oli nõrgalt arenenud, ei jätkunud teopäevi ega väetisi, talupojad ei hoolinud töö kvaliteedist
maasuhted, likvideeriti feodaalne maaomand ja maakasutusvormid. Maapuudus vähenes- talude arv suurenes pea 2 korda. Eesti oli läinud üle talude süsteemile.m 8. Kes on vannutatud maamõõtja? Isik, kellelolid antud riigiametniku õigused, kuid kes töötas oma vastutusel ning tellijatelt saadud tulul. Küsimused 5. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1. Milliseid muudatusi maasuhetes tõi kaasa 23. juuli 1940 Riigikogu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ehk maa natsionaliseerimine? Kogu maa, kaasaarvatud maavarad, metsad, järved ja jõed kuulutati kogu rahva omanduseks s.o riigi omandisse. Igale töötavale talupojale anti max 30ha kasutamiseks põllumaad, ülejäänud maa tagavarad kuulutati riigiomandisse. 2. Millised olid maasuhted Eestis Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944)?
aastani. 7 Tulemus. Töö viidi läbi valitseva feodaalide klassi huvides ja mõjus positiivselt mõisamajanduse arengule. Talupoegi riivas aga maakorraldus valusalt. Seoses uute piiride kehtestamisega ja maade vahetusega riigi- ja eramõisate vahel ning väiketalude likvideerimisega pidid talupojad sageli ümber asuma uuele, sageli halvemale maale või jäid hoopis ilma maata. 8. Talurahva vabastamine pärisorjusest, muutused maasuhetes. (lk 71) Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja kohustused. Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued
määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate reduktsiooniga. 1 Muutused maasuhetes. Esimeseks reformiks Eesti alal võiks pidada mõisate reduktsiooni Rootsi ajal. Tagastati kõik läänid endistele baltisakslastele, tagastati endiselt lääniõigusena, mitte pärisomandina. Oluline murrang 1793.Katariina II muutis kõik läänimõisad täieõiguslikuks eraomanikeks, tekib mõisate maaomandiks (maaomand tänapäevases mõistes). Radikaalne omandisuhete muutus juriidilises mõistes. Senimaani maa küll kuulus mõisnikele, kuid täpne
sina edasi apelleerida. 5. Asehalduskord Katariina II teema oli, läks kaduma :/' Ta oli pmst väga uuendusmeelne ja võttis eeskuju euroopast. Vene kubermangudes algas juba 1775 see haldusreform. Kohtuvõim, politseivõim ja haldusvõim lahutati üksteisest. Uus hoolekandesüsteem samuti Riigivõimu suurendamine oli üks eesmärke. Pmst kärbiti kohalike aadlike võimu, kuid samas anti vastutasuks mõisad kõik pärusvaldusteks e isiklikuks valduseks, see tõi kaasa murrangu maasuhetes. Asehalduskord oli Vene valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri ja majanduskeskustele, kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning 1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium, 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium, 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium.emaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 17751795 Venemaa
annaabi.ee 
