võimalikult efektiivselt kasutatud. Selleks määratakse maaomanikule maa kasutamise 2 sihtotstarve, samuti on kehtestatud maamaks, mis peab stimuleerima omanikku maad paremini kasutama. Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse. 3. Maasuhete mõiste ja sisu. Maasuhete mõiste (lk17) Maasuhted on inimestevahelised ühiskondlikud suhted, mis on seotud maa kasutamise, valdamise ja käsutamisega. Nende suhete aluseks on maa omandiõigus. Need tekivad kodanike, ettevõtete, kohalike omavalitsusorganite, riigiorganite ja teiste majandusliku tegevuse subjektide vahel. Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid. Maasuhete sisu (lk 18) Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik.
Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse. 35) Miks ei saanud tööstuslik pööre e üleminek vabrikutööstusele toimuda ilma, et oleks toimunud põllumajanduslik pööre e maasuhete üleviimine vabrikutööstusele toimuda ilma, et oleks toimunud põllumajanduslik pööre e maasuhete üleviimine kaasaegsetele turumajanduslikele alustele? Too vähemalt kaks põhjust koos selgitustega! Kuna põllumajanduspöörde tulemusel algas linnastumine (palju tööjõudu)- põllumajanduspöörde tagajärjel hakkas maaelanikkond kiiresti vähenema - üha väiksem arv inimesi sai hakkama üha suurema hulga toiduainete tootmisega. Vabanev maaelanikkond
Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga
Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa. · Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda. · Määrati kindlaks ka talude minimaalsed ja maksimaalsed suurused. · Taluomanik võis maad müüa või rentida, kuid ta ei tohtinud talu jagada vähemaks minimaalsuurusest. · Talu maade müügil oli mõisnikul ostueesõigus. 8. 1849.- 1856.a talurahvaseadused tõid kaasa maasuhete muutumise, aga milliseid maakorraldustöid tuli seoses sellega teha? · Mõisaomanikud koostasid talumaade kaardi · talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist
annaabi.ee 
