Horisontaalid joonestatakse plaanile pruuni peene joonega. Poolhorisontaalid joonestatakse katkendjoonega. Eristatakse veel juhthorisontaale, mis joonestatakse jämeda pruuni joonega. Juhthorisontaaliks on nt iga viies horisontaal. Horisontaalid Horisontaalide kõrgused kirjutatakse plaanile, horisontaali kulgemise suunas, katkestades selle kohe peal horisontaali joone. Numbrid kirjutatakse alati nii, et jalad oleksid languse suunas. Positiivsete ja negatiivsete maastikuvormide eristamiseks, lisatakse horisontaalidele veel maapinna languse suunas väikesed kriipsukesed, mida nimetatakse nõlvakriipsudeks. Digitaalne kõrgusmudel 2-D : kaardid, fotod 3-D : maastikumudelid Digitaalne kõrgusmudel 1) Punktidest koosnev mudel - Point-based model •Punktide kõrgused saadakse otsesel mõõtmisel nt fotogramm-meetrilisel või geodeetilisel mõõdistamisel 2) Kontuurjooned - Vector-based contour lines
täiendas eestikeelset geograafilist terminoloogiat Eesti maastikuline rajoneerimine, kasutas kartograafilist võrdlusmeetodit. Analüüsides topograafilisi jt. kaarte, neil kujutatud pinnavormide, veekogude, taimkatte, asulate ja teede paiknemist ning rühmitumist, lõi ta kartograafilise süsteemi meetodi, mida rakendas maastike käsitlisel. Asetades neid erinevaid maastikuvormide kaarte üksteise peale sai ta 2, 3, 4 elemendi (ainese) maastikud. Eduard Markus lõpetanud Petrogradi Geograafia Instituudi. Tema teaduslikke vaateid mõjutas vene teadlaskond. Looduslike komplekside uurimine. Piiri probleemid. Maastikuprofiili meetodi "sissetooja". Pööras suurt tähelepanu mullastiku, veereziimi ja taimkatte vahelistele seostele. 1940
Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob, kaob ka objekti nimi (tavaline põldude nimede puhul). Samas võib nimi säilida, aga objekt ise muutub. o asustusüksused; o omandisuhtega seotud nimed; o loodusnimed (orientiirid); Kohanimed tähistavad geograafilisi objekte ja liigendavad maastikku inimese vajaduse järgi. Rohkem on kohanimesid seal, kus inimene aktiivselt tegutseb, ja rannal, kus nimerohkust tingib maastikuvormide mitmekesisus. Kohanimesid nime (= tähis = keeleline väljend) järgi liigitatakse nii: a) keelsus d) vanus b) struktuur e) staatus ja kasutus c) päritolu f) Kohanimesid denotaadi (= nimeobjekt = füüsiline ese) järgi liigitatakse nii:
2 isesüttivad ained klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergesti süttivaid gaase klass 5.1 oksüdeerivad ained 651 klass 5.2 orgaanilised peroksiidid klass 6.1 mürgised ained klass 6.2 nakatavad ained klass 7 radioaktiivsed materjalid klass 8 sööbivad ained klass 9 muud ohtlikud ained ja esemed Ala piiramine – sündmuskoha kindlustamine Hoida ohu allikast vähemalt 30–60 m kaugusele. Arvestada maastikuvormide ja ilmastikutingimustega (tuul!). Parkida sõidukid ülaltoodud kaugusesse, mootor välja lülitada. Hoida kõikvõimalikud süüteallikad eemal. Pidada kinni üldisest tööohutuse reeglitest. Ohualasse mitte minna. Leppida koos päästetööde juhiga kokku kannatanute kogumispunkti ohutu asukoht. Tagasiside häirekeskusele: o „Siin on ohtlikud ained“, o tähistus: milline ohusilt,
annaabi.ee 
