Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni
elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende
Veel on tähtis kaitsta kohalikke looma- ja taimeliike. Näiteks Saadjärves esinev rääbis, mis on küllaltki huvitav nähtus, kuna järgmine veekogu, milles esineb rohkelt väljatoodud kalaliiki on peipsi järv. Säilitamist ja tähtsuse tõstmist vajaks Elistvere loomapark, mis on Vooremaa maastikurajooni üks suurematest turismimagnetitest. 8. KOKKUVÕTE Vooremaa hõlmab endas mitmeid Jõgevamaa ja Tartu valdu ning oma jääajatekkeliste arvukate voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b
kilomeetri laiuse liivakiviterrassi. Viimase rannavööndi piirile võib jääda mitme meetri kõrgune astang (nt Suurupil ja Rocca al Mares). Liivakiviterrassil paiknevad paljud asulad, sh suur osa Tallinna linnast. Poolsaarte ja klindi vahele jääva laiema ala moodustab valdavalt liivane meretasandik, mille pinnamoodi iseloomustavad luited ja jõeorud ning vallistikud. (Arold 2005) 1.4. Kliima Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoonile on iseloomulik hiline ja jahe kevad, soe ja pikk sügis ning võrdlemisi väike sademete hulk. Saartel ja poolsaartel on kevade ja sügise saabumine võrreldes rannikust kaugemale jäävate aladega märksa hilisem. Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui sisemaal ning pikem päikesepaiste kestus. Need tingimused pikendavad perioodi, mil ei esine öökülmasid ning on seega olulised taimekasvu seisukohast. Suvel on sademetehulk väiksem, ent esineb tugevaid tuuli
annaabi.ee 
